lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-30-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.03.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-30-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.03.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
814
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-30-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. märtsil 1998 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. märtsil 1998. a AS-i Eesti Kindlustus kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

10.novembri 1997. a otsuse OÜ Collinus hagis AS-i Eesti Kindlustus Viljandimaa esinduse vastu 23 767.70 krooni liikluskahju hüvitise nõudes. Pärnu-Viljandi maanteel Puiatu kaupluse juures asuval ristmikul toimus 10. juunil 1996. a kella 11.00 ajal liiklusõnnetus, milles osalesid Jaan Saarepera juhitud, Puiatu PÜ-le kuuluv veoauto GAZ-53 ja Ilon Hagi juhitud, OÜ-le Collinus kuuluv sõiduauto VW Passat. Puiatu PÜ-le kuuluva veoauto kindlustusandjaks oli AS Eesti Kindlustus. Kindlustusseltsi nõudmisel saadeti hageja sõiduauto taastamiseks Viljandisse AS Rael autoteenindusse hagejale garantiikirja väljastamata. AS Eesti Kindlustus ei vaidlustanud AS Rael autoteeninduse väljastatud arvet sõiduauto remonttööde maksumuse kohta ega pidanud läbirääkimisi sõiduauto omaniku OÜ-ga Collinus, vaid tellis 27. augustil 1996. a Eesti Autoeksperdi AS-i eksperdilt eksperdiarvamuse, mille alusel keeldus liikluskahju hüvitamisest ning teatas OÜ-le Collinus, et tal tuleb sõiduauto remont endal hüvitada. Kohtusse esitatud hagiavalduses taotles OÜ Collinus 23 767.70 krooni liikluskahju ning viivise väljamõistmist. Hageja oli eessõitvast veoautost vastavalt LE nõuetele möödasõidul, kui eessõitev veoauto keeras ristmikul ootamatult vasakule ja hagejale ette, andes samaaegselt vasaksuunamärguannet. Hageja tohtis mööda sõita pärast liiklusmärki "Möödasõidu keeld", sest eesliikuja kiirus ei ületanud 30 km/h ning hageja alustas möödasõitu enne telgjoone ületamist keelavat teekattemärgistust. Veoautojuhi süüd tõendavad kirjalikud tõendid. Viljandi Maakohus rahuldas liikluskindlustuse seaduse (LKS) §-de 27 lg 1-3 ja § 34 lg 1 alusel hagi osaliselt ning mõistis AS-ilt Eesti Kindlustus OÜ Collinus kasuks välja liikluskahju 11 883.95 krooni. Kohus luges tõendatuks, et liiklusõnnetus toimus möödasõitu keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas selle nõudeid rikkudes. Tunnistaja J. Saarepera ütluste kohaselt oli tema liiklusõnnetuses süüdi, kuna keeras vasakule ja märkas siis, et sõiduauto on möödasõidul. Kohus leidis, et mõlemad pooled rikkusid liikluseeskirju ning mõistis liikluskahju eest hüvitise välja pooles ulatuses. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Apellatsioonikohus luges tõendatuks, et sõiduautojuht sõitis veoautost mööda kooskõlas liiklusmärgi 352 - "Möödasõidu keeld" nõuetega, kuna 200-300 m enne ristmikku võttis veoauto juht kiiruse maha ning enne vasakpööret oli veoauto kiirus 20-30 km/h. Kui liiklusmärgiga ja teekattemärgistusega reguleeritakse liiklust ühes ja samas teelõigus, saab teekattemärgistusel olla vaid liiklusmärki dubleeriv iseloom, sest teekattemärgistus võib olla liiklejale mittenähtav kulumise või sademete (lumi) tõttu. Ringkonnakohus leidis, et kuigi teekattemärgis "Pidev- ja katkendjoone ühend" keelas sõiduauto juhil sõita üle tee telgjoone, ei rikkunud ta LE nõudeid möödasõitu tehes. Seetõttu ei saa apellanti pidada
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

süüdlaseks endale liikluskahju tekitamises. LKS § 27 lg 2 ei kuulu kohandamisele ning vastustaja peab apellandile hüvitama liikluskahju kogu ulatuses, samuti kohtukulud. Kassatsioonkaebuses palub AS Eesti Kindlustus tühistada ringkonnakohtu otsuse. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud LE lisa 3 "Teemärgised" teekattemärgise 914 tähendust. Nimetatud märgist tohib pidevjoone poolt ületada üksnes möödasõitu või ümberpõiget lõpetades, mitte aga alustades. Kuna LE nõudeid rikkusid mõlemad juhid ning need rikkumised olid põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega, on ringkonnakohus alusetult OÜ Collinus hagi rahuldanud täies ulatuses. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab vastustaja, et ta alustas möödasõitu juba enne liiklusmärki 352 ega ületanud kogu möödasõidu kestel kordagi teekattele kantud liikluseeskirjas sätestatud pidevjoont, seepärast ei ole ta rikkunud LE nõudeid. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud liikluseeskirja. LE § 8 lg 2, mis sätestab, et liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest. Vastuolu LE § 8 tähenduses möödasõidu keelumärgi ja teemärgise "pidev ja katkendjoone ühend" vahel ei ole. Liiklusmärk 352 keelab möödasõidu, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille kiirus ei ületa 30 km/h. See märk ei keela ega anna luba mööda sõita põikega vastassuuna vööndisse. Teemärgis 914 eraldab suunavööndeid. Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha möödasõitu lõpetades. Märgis ei dubleeri märki ja nad pole omavahel vastuolus. Seepärast ei saanud ringkonnakohus nende vastuolu põhjal teha järeldust, et kuigi teekattemärgis "pidev- ja katkendjoone ühend" keelas sõiduauto juhil sõita üle tee telgjoone, ei rikkunud ta LE nõudeid möödasõitu tehes. Pealegi ei selgu ringkonnakohtu otsusest, mille alusel järeldus teemärgise 914 olemasolu kohta liiklusõnnetuse ajal liiklusõnnetuse kohas tehtud on, sest OÜ Collinuse esindaja taotluse Viljandi Teedevalitsuse õiendi asja juurde võtmiseks jättis kohus rahuldamata. Taotleja väitel sisaldas see tõend teavet teemärgistuse kohta. Samas on Viljandi Maakohtu otsusega tuvastatud hoopiski LE teekattemärgise 911 - ühekordne pidevjoon - olemasolu teel liiklusõnnetuse kohas. Kohtuotsus ei ole kooskõlas TsKS §-ga 232 lg 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Uuel asja arutamisel tuleb tõendite alusel tuvastada, milline märgistus teel oli ja anda hinnang, kas liiklusõnnetuses osalenud hageja tegevus vastas LE nõuetele. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Eesti Kindlustus 10. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.