lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-3-1-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.03.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-1-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.03.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-3-1-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Paide Piimakombinaat esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

9.veebruaril 1998. a AS Paide Piimakombinaat kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 1997. a otsuse Tallinna Linnakohtu kohtuniku 19. juuni 1996. a kandeotsuses AS Eesti Taluvõi äriregistrisse kandmiseks. Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1996. a kandeotsuse alusel kanti 26. juunil 1996. a äriregistrisse AS Eesti Taluvõi. AS Paide Piimakombinaat esitas kandeotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kandeotsuse osas, millega tehti B-osa kaardi teise veergu kanne - a) aktsiaselts Eesti Taluvõi. ÄS § 12 lg 1 kohaselt ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja tegevuse ulatuse osas. Ärinimi AS Eesti Taluvõi on aga eksitav ettevõtja tegevuse ulatuse suhtes. "Eesti Taluvõi" on toote nimi, mille tehnilised tingimused on 6. septembril 1994. a kantud EV Riikliku Standardiameti registrisse. Toote nime kasutamine eeldab seost selle tootega. Geograafiline lisand ärinimes eeldab, et aktsiaseltsi osa Eesti Vabariigis toodetava "Eesti Taluvõi" kogumahust oleks arvestatav. AS-i Eesti Taluvõi esmane eesmärk ei ole Eesti Taluvõi tootmine. Ringkonnakohus jättis linnakohtu kandeotsuse muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt saab kandeotsusele edasi kaevata ainult ettevõtja, kelle kohta see otsus tehti. Eeltoodu tuleneb sellest, et kandeotsusele saab kaevata ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saamisest ja see saadetakse tulenevalt ÄS §-st 56 lg 2 vaid ettevõtjale, kelle kohta otsus tehti. Samuti ei ole AS-i Eesti Taluvõi kustutamine registrist võimalik, kuna ÄS § 59 lg 1 alusel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu lõppemisel. AS Eesti Taluvõi ei ole lõppenud. Äriseadustiku mõtte kohaselt ei saa tühistada kandeotsust, kui selle alusel äriregistrisse tehtud kande kustutamine ei ole võimalik. Lisaks sellele ei nähtu apellatsioonkaebusest, mil viisil riivab kandeotsus AS-i Paide Piimakombinaat õigusi. TsKS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Ringkonnakohus märkis, et isikul on õigus oma nime, sh ärinime ja ka õigust kaubamärgile kaitsta hagimenetluse korras. Kohtuvigade parandamise avalduses palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega tühistada Tallinna Linnakohtu kohtuniku kandeotsuse äriühingu ärinime Eesti Taluvõi osas. Avalduse kohaselt annab äriseadustik kaebuse esitamise õiguse mitte üksnes ettevõtjale, kelle suhtes otsus tehti, vaid ka huvitatud isikule. Huvitatud isiku määratlemisel ei saa kasutada sätteid, mis reguleerivad kaebuse esitamise tähtaega. Kandeotsus võib riivata ka kolmandate isikute õigusi ja nendelt kaebeõiguse äravõtmine pole kooskõlas põhiseaduse §-s 15 nimetatud põhimõttega. AS-i Paide
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Piimakombinaat eesmärgiks ei ole mitte AS-i Eesti Taluvõi äriregistrist kustutamine, vaid äriühingu põhikirja kooskõlla viimine seadusega ärinime osas. ÄS § 59 lg 5 sätestabsellise võimaluse ja äriühing kustutatakse äriregistrist alles siis, kui puudusi põhikirjas määratud tähtaja jooksul seadusega kooskõlla ei viida. TsKS §-s 4 lg 1 ja põhiseaduse §-s 15 on sätestatud üldprintsiip, mis tunnustab kohtusse pöördumise õigust. ÄS § 73 ei näe ette, et üksnes isiku õiguste rikkumisel on õigus kohtusse pöörduda. Kohtusse võib pöörduda ka isik, kelle huve on rikutud. AS Paide Piimakombinaat näitas apellatsioonkaebuses, et tema huve rikub see, et ärinimena kasutatud Eesti Taluvõi on Eestis tuntud toote nimi, mille tehnilised tingimused on registreeritud. Toote nimetuse kasutamine kahjustab kassaatori huve, kuna Eesti Piimaliidu andmetel on toote "Eesti Taluvõi" turustamisel AS-i Paide Piimakombinaat turuosa 27 ja toote nime kasutaval äriühingul 4 protsenti. AS Paide Piimakombinaat esitas ühena juba 22. aprillil 1996. a Riigi Patendiametile taotluse kaubamärgi "Eesti Taluvõi" registreerimiseks. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leiab vastustaja, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis seadusega kaitstud kaubamärgis sisalduvat nime kaubamärgi omaniku nõusolekuta. AS Eesti Taluvõi andis kaubamärgi taotluse 6. juunil 1996. a Riigi Patendiametisse. Kuni käesoleva ajani ei ole kaubamärk "Eesti Taluvõi" Riigi Patendiameti poolt registreeritud. Samuti töötab AS Eesti Taluvõi sellise nime all juba ligi poolteist aastat, olles sõlminud 600 lepingut. Kolleegiumi istungil jäi AS-i Paide Piimakombinaat esindaja avalduse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele põhjenduste osas. Ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et kuna ÄS §-s 73 lg 1 sätestatakse kaebuse esitamise tähtaja algus otsuse ärakirja saamisega ja sama seadustiku § 56 lg 2 kohaselt saadetakse kandeotsus ainult ettevõtjale, kelle kohta kanne tehti, siis on viimane ka ainsaks huvitatud isikuks. ÄS § 73 lg 1 annab kaebeõiguse kandeotsusele huvitatud isikule, mitte aga ainult ettevõtjale, kelle kohta otsus tehti. Lisaks ettevõtjale, kelle suhtes otsus tehti võib huvitatud isikuks olla ka isik, kes leiab, et tema õigusi on kandeotsusega rikutud. ÄS §-s 73 lg 1 märgitud huvitatud isikuks olek eeldab mitte igasugust, vaid selle isiku õiguse rikkumisest või vaidlustamisest tulenevat huvi. Milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine tuleb ära näidata kaebuses. Õige on avalduse väide, et kandeotsuse tühistamisega ärinime osas ei nõutud mitte äriühingu kustutamist äriregistrist ja AS-i Eesti Taluvõi lõpetamist, vaid tema põhikirja ärinime osas kooskõlla viimist seadusega. Selline võimalus on kooskõlas ÄS §-s 59 lg 5 kehtestatuga. Kui mõni põhikirja säte on vastuolus seadusega, määrab registripidaja osundatud normi kohaselt äriühingule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja alles siis, kui määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, tõusetub küsimus äriühingu lõpetamisest. Kaebuse rahuldamata jätmine eeltoodud kahel põhjusel on väär. Ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele nende põhjenduste väljajätmisega kohtuotsusest. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebusest ei nähtunud, mil viisil rikub kandeotsus AS-i Paide Piimakombinaat õigusi. Kuna apellatsioonkaebusest ei selgunud, milles seisneb apellandi õiguste rikkumine, siis on kaebuse rahuldamata jätmine sel põhjusel ja

ringkonnakohtu otsus lõppjärelduses õiged. Ainuüksi sellest, et toote "Eesti Taluvõi" tehnilised tingimused olid kantud Riikliku Standardiameti registrisse, ei tulene apellandi õiguste rikkumine. Seega puudub ka TsKS §-s 355 sätestatud alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna AS Paide Piimakombinaat oma õiguste rikkumist apellatsioonkaebuses ei näidanud, siis puudus vajadus selle käsitlemiseks, kas sõnade Eesti Taluvõi kasutamine ärinimes on seaduslik või mitte. Asjaolud, mida ei esitatud apellatsioonkaebuses ja millele viidatakse alles kaheksa kuud hiljem esitatud kohtuvigade parandamise avalduses, jäävad tähelepanuta. Juhindudes TsKS §-st 355, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 1997. a otsus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Lõhmus & Teeveer 4. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eriarvamusele jäi J. Odar. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Odari eriarvamus.

1.Leian, et ÄS §-dest 73 lg 1 ja 56 lg 2 võib järeldada, et huvitatud isiku all on seaduses peetud silmas üksnes ettevõtjat, kelle kohta otsus tehti, sest huvitatud isikute võimaliku laiema ringi puhul ei saa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega siduda otsuse ärakirja saamisega. ÄS § 56 lg 2 järgi saab otsuse ärakirja vaid ettevõtja, kelle kohta otsus tehti.
2.Teistel huvitatud isikutel, kes ei olnud protsessiosalistena kaasatud esimese astme kohtu menetlusse, ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust. Apellatsioonkaebuse esitamise õigus on TsKS § 64 järgi üksnes protsessiosalisel. Lisaks sellele ei laiene TsKS § 242 lg 2 kohaselt isikule, keda ei kaasatud protsessi, selles asjas tehtud kohtuotsuse seadusjõud.
3.Isik, kes leiab, et tema osavõtuta tehtud äriregistri kandeotsus rikub tema tsiviilõigusi, saab hagiga oma huvide kaitseks kohtusse pöörduda äriregistrisse kantud ettevõtja vastu ja nõuda seaduse rikkumise kõrvaldamist ning kahju hüvitamist J. Odar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.