lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-26-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.03.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-26-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.03.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
653
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-26-98

MÄÄRUS

Tartus 9. märtsil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, Toyota Baltic AS-i esindaja vandeadvokaat M. Mugu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

25.veebruaril 1998. a Toyota Baltic AS erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
29.septembri 1997. a määruse Toyota Baltic AS apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta. Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 1997. a kinnistamisotsuse alusel kanti Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr 1399 neljandasse jakku kanne nr 1 hüpoteek AS Hansapank kasuks summas 15 500 000 krooni ja kanne nr 2 hüpoteek summas 4 536 000 krooni Toyota Eesti AS-i kasuks. Tallinna Linnakohtu 12. märtsi 1997. a määrusega jäeti Toyota Eesti AS apellatsioonkaebus kinnistamisotsusele riigilõivu tasumata jätmise tõttu käiguta ja kohustati apellanti tasuma riigilõivu 30 054 krooni. Määruse kohaselt tasutakse riigilõivu apellatsioonkaebuselt samas ulatuses, kui avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 1997. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 p 1 kohaselt uue kinnistamisotsuse tegemise eelduseks riigilõivu tasumine. Apellatsioonkaebuses palub apellant teha ringkonnakohtul kinnistamisasjas uue otsuse mõlema hüpoteegi osas. Seega on kohus õigesti nõudnud TsKS § 45 lg 2 alusel riigilõivu tasumist. Erikaebuses palub Toyota Baltic AS ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kinnistusraamatuseadus ei käsitle riigilõivu tasumist kinnistamisotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigilõiv AS Hansapanga ja kassaatori kasuks hüpoteekide sissekandmiseks oli tasutud. Apellatsioonkaebuses paluti muuta ekslik kinnistamisotsus ja teha õige otsus, mitte aga teha uus otsus mõlema hüpoteegi osas. Riigilõivuseaduse § 4 lg 7 p 2 kohaselt on ebaõige kande parandamine kui kinnistamistoiming lõivuvaba. Kinnistamisavalduse esitamisel ei ole riigilõivu mittetasumine aluseks avalduse vastuvõtmisest keeldumisele. Kui riigilõivu tähtajaks ei tasuta, tehakse KRS § 47 lg 1 alusel otsus kinnistamisavalduse rahuldamata jätmise kohta, mis vormistatakse kinnistamisotsusena. Seega nõue riigilõivu tasumiseks ei põhine seadusel, kuna kinnistamisavalduse esitamisel ei ole riigilõivu tasumine kohustuslik. Seadus seab lõivu tasumise apellatsioonkaebuse eest sõltuvusse avalduse esialgsel esitamisel tasuda tulevast lõivust. Samuti ei selgu määrusest, miks tuleb tasuda riigilõivu mõlema hüpoteegi kande tegemise eest võetava lõivu täies ulatuses. Kaebuse rahuldamise järgselt ei muutuks AS-i Hansapank kasuks seatud hüpoteegi järjekoht. Ringkonnakohtu järeldused riigilõivu suuruse kohta on vastuolus TsKS § 45 lg 2 sätestatud riigilõivu arvutamise juhistega. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel protsessinormi rikkumise tõttu.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

KRS § 47 lg 1 kohaselt on kinnistamisotsus maa- või linnakohtu lahend. KRS §-s 70 lg 1 antakse võimalus edasi kaevata kohtuniku otsuse peale ja lõikes kolm sätestatakse, et ringkonnakohus vaatab kaebuse läbi tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud apellatsioonimenetluses. TsKS § 45 lg 2 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuselt kohtuotsuse peale riigilõivu samas ulatuses kui avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Sama põhimõte oli kehtestatud kuni 31. detsembrini 1997. a incl kehtinud Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde punktis 1.13. KRS § 35 lg 1 p 6 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada muude dokumentide kõrval ka tõend lõivu tasumise kohta. See kinnistamisavalduse esitamisel tasumisele kuuluv lõiv ongi aluseks riigilõivule, mis tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt kinnistamisotsuse peale. Asjakohane pole erikaebuse viide apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 4 lg 7 p-le 2, mille kohaselt kinnistamisel on lõivuvaba alusetu sissekande kustutamine ja ebaõige kande parandamine. Osundatud säte ei reguleeri riigilõivu tasumist apellatsioonkaebuselt kinnistamisotsusele, vaid alusetu sissekande kustutamist ja ebaõige kande parandamist ilma apellatsioonimenetluseta. Vääralt on ringkonnakohus arvutanud tasumisele kuuluva riigilõivu aga lähtudes mõlema hüpoteegi kogusummast. Kinnistamisavalduse esitamisel pidi Toyota Baltic AS Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde p 7.5 kohaselt ja tulenevalt Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde p-st 1 ja 2.21 tasuma riigilõivu lähtudes tema kasuks seatavast hüpoteegisummast. Kinnistamisavalduse esitamisel ei pidanud ta tasuma riigilõivu AS-i Hansapank kasuks seatavalt hüpoteegilt ja ei pea seda tegema ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 1997. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada advokaadibüroole AS Heta 19. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.