lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-2-3-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.03.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-3-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.03.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-2-3-98

MÄÄRUS

Tartus 9. märtsil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. märtsil 1998. a Leonardo-Aleksander Laessoni teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 1997. a otsuse Leonardo-Aleksander Laessoni hagis Lea ja Anatoli Kiri vastu kinkelepingu õigustühiseks tunnistamiseks. Saare Maakohtu 8. mai 1997. a otsusega jäeti rahuldamata 12. jaanuaril 1995. a surnud Vilhelmine Schmiedebergi pärija Leonardo-Aleksander Laessoni hagi Anatoli Kiri ja Lea Kiri vahel 16. jaanuaril 1996. a sõlmitud Kuressaares Suur-Põllu 28 asuvate hoonete " mõttelise osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõudis kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ORAS-e §-s 18 lg 1 ning TsÜS §s 66 lg 2 ja 3 sätestatud alustel, kuna kinkelepinguga muudeti õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi enne asja läbivaatamist ÕVVTK keskkomisjonis. Otsuse põhjenduste kohaselt anti

9.veebruaril 1995. a surnud Julie-Vilhelmine Kreppile kuulunud Suur-Põllu 28 majavaldus Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 11. detsembri 1956. a otsuse nr 205 alusel vaibevarana üle kommunaalosakonnale. Kommunaalosakond müüs selle majavalduse 20. augustil 1956. a. Anatoli Kirile. ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 26. aprilli 1995. a otsuse nr 4/132 järgi on Vilhelmine Schmiedeberg esitanud avalduse Kursssaares Suur-Põllu tn 28 majavalduse ja Suur-Põllu tn 26 majavalduse tagastamise suhtes, kuid taotlused jäeti rahuldamata, kuna ei ole aset leidnud nimetatud majavalduste õigusvastane võõrandamine omandireformi aluste seaduse § 6 lg 1 tähenduses. See otsus jäeti muutmata ÕVVTK keskkomisjoni 7. detsembri 1995. a ja 18. jaanuari 1996. a otsusega ORAS § 17 lg 5 alusel, kuna Vilhelmine Schmiedebergi tütrele 5000 rubla kompensatsiooni maksmine oli kooskõlas Eesti NSV MN 20. veebruari 1989. a määrusega. Vaidlustatud kinkeleping sõlmiti 16. jaanuaril 1996. a, seega peale ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni ja keskkomisjoni otsust, millega ei tunnistatud Suur-Põllu 28 elamut omandireformi objektiks. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole lepingu pool, ega kingitud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isik, siis ei ole kinkelepinguga tema õigusi rikutud ega vabadusi piiratud ning tal puudub alus kinkelepingu vaidlustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1997. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kuna kinkelepingu objekt pole omandireformi objektiks, ei pidanud asja kaasama ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni esindajat. Teistmisavalduses paluti ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt sai avaldaja 1. oktoobril 1997. a teada uutest asjaoludest: ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 24. septembri 1997. a otsustest nr 7/25 ja 7/26. Nende otsustega tühistati Saare Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse aluseks olnud sama komisjoni 26. aprilli 1995. a otsus nr 4/132 ja otsusega 7/26 tunnistati Vilhelmine Schmiedeberg õigustatud subjektiks 1/3 mõttelise osa suhtes Suur-Põllu tn 28 hoonetest. Need asjaolud ei olnud teada Tallinna Ringkonnakohtu
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1997. a istungil kuid mõjutavad oluliselt kohtuotsust. Kaks päeva enne L.-A. Laessoni avalduse teistkordset arutamist ÕVVTK keskkomisjonis 16. jaanuaril 1996. a, kinkis A. Kiri temale kuulunud " mõttelist osa elamust tütar L. Kirile. Sellega muutusid oluliselt avaldaja kui pärija võimalused maja tagasi saada. Vastustajad palusid kirjalikus vastuses teistmisavalduse rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks alust ei ole. TsKS § 350 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul. Silmas peetakse selliseid asjaolusid, mis asja lahendamise ajal olid küll olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Samuti on teistmiseks nõutav, et eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Nii hagiavalduses kui ka apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et ta on omadireformi õigustatud subjektiks omandireformi aluste seaduse alusel, kuid ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni poolt pole teda õigustatud subjektiks tunnistatud. Seda asjaolu arvestades kohus ka vaidluse lahendas. Avalduses märgitud asjaolud on tekkinud alles pärast asja läbivaatamist, mistõttu need ei kuulunud ega saanudki kuuluda hagi alusesse ega saa seega olla teistmise aluseks. Seoses õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi muutmise keeluga, mis oli sätestatud omandireformi aluste seaduse § 18 kuni 2. märtsini 1997. a kehtinud redaktsioonis, peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Osundatud sättes tuleb mõiste "omandivorm" tõlgendamisel arvestada kuni asjaõigusseaduse jõustumiseni kehtinud omandiseaduse §-s 2 lg 2 sätestatut, mille kohaselt omand Eesti Vabariigis esines eraomandina, juriidilise isiku omandina, munitsipaalomandina ja riigi omandina. Seadus võis ette näha ka teisi omandivorme. Seega füüsilisele isikule kuuluvat omandit peeti eraomandiks ja ühe füüsilise isiku vara võõrandamisel teisele füüsilisele isikule muutus vara omanik, mitte aga omandivorm. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Leonardo-Aleksander Laessoni avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

3.oktoobri 1997. a otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesisuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.