lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-22-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 26.02.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-22-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
26.02.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
584
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-22-98

MÄÄRUS

Tartus 26. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Harjumaa Päästeteenistuse esindaja vandeadvokaat M. Mängeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

16.veebruaril 1998. a Ranno Friedemanni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3.novembri 1997. a menetluse lõpetamise määruse Harjumaa Päästeteenistuse hagis Ranno Friedemanni vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks.
21.mail 1997. a esitas Harjumaa Päästeteenistus hagi Ranno Friedemanni vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks. Tsiviilasi määrati eelistungil kuulamisele 14. augustil 1997. a. Sama kuupäeva määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt oli hageja teadlik eelistungi toimumisest, kuid esindaja istungile ei ilmunud. Kuna kostja tagaseljaotsuse tegemist ei taotlenud, jättis kohus, juhindudes TsKS §-dest 198 lg 1 ja 222 p 5, asja läbi vaatamata. Erikaebuses apellatsioonikohtule paluti määrus tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja saata asi läbivaatamiseks kohtule. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja lõpetas menetluse TsKS § 218 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. R. Friedemann oli Harjumaa Päästeteenistuse komando valverühma pealik. Tuletõrje- ja päästeseaduse § 9 lg 2 kohaselt reguleeritakse tuletõrje- ja päästetöötajate töösuhted vastavalt ametikohale, kas töölepingu seadusega või avaliku teenistuse seadusega. ATS § 7 p 2 järgi ei laiene töölepingu seadus riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele. Harjumaa Päästeteenistus on kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutus. Ringkonnakohus on seisukohal, et töötamine Harjumaa Päästeteenistuses komando valverühma pealikuna on avalik teenistus. Vaidlus, mis tekkis seoses avaliku teenistusega, on avalik-õiguslik vaidlus. Vastavalt HKS § 4 lg 2 lahendab avalikust teenistusest tekkinud vaidluse halduskohus, mitte maa- või linnakohus. Erikaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu määruse. Erikaebuse motiivide kohaselt saaks Harjumaa Päästeteenistus kuuluda asutuste hulka, kellele laieneb ATS, juhul, kui ta oleks valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1996. a määruse nr 159 p 1 alapunkt 1 kohaselt on Harjumaa Päästeteenistus Harju Maavalituse hallatav riigiasutus, seega Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 alusel tegutsev asutus, mille põhitegevuseks ei ole täidesaatva võimu teostamine koos sellest tulenevate õiguste ja kohutustega. Ringkonnakohus on kassaatorit ekslikult nimetanud komandopealikuks, kuigi kassaator töötas valverühma pealikuna. Vastustaja peab kirjalikus vastuses kohtumäärust õigeks. Kohtuistungil pidas vastustaja esindaja kohtumäärust õigeks ja palus jätta määruse muutmata. Kohtukolleegium leidis, et kohtumäärus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusi kahte tüüpi: 1) valitsusasutused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ja 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1996. a määruse nr 159 kohaselt korraldati Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõigete 3 ja 5 ning tuletõrje- ja päästeseaduse § 5 alusel tuletõrje- ja päästeasutused 1. juulist 1996. a ümber. Selle määruse p 1 alapunkt 1 kohaselt sai Harjumaa Päästeametist Harju Maavalitsuse hallatav riigiasutus Harjumaa Päästeteenistus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 mõttes on Harjumaa Päästeteenistus riigi eelarvest finantseeritav riigiasutus, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine kuid seaduse alusel teostab ta riigivõimu tuletõrjejärelevalve alal. Avalikuks teenistuseks on töötamine ATS § 2 lg 2 märgitud riigi ametiasutustes, sealhulgas p 5 all märgitud valitsusasutuses Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes. R. Friedemann ei töötanud valitsusasutuses vaid riigi eelarvest finantseeritavas riigiasutuses, mida ei ole nimetatud ATS § 2 lg 2. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et Harjumaa Päästeteenistus on kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Riigi eelarvest finantseeritavas riigiasutuses töötamine võib toimuda töölepingu alusel nagu väidab R. Friedemann ja seda peab ringkonnakohus kontrollima. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. novembri 1997. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Ranno Friedemannile 26. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.