Kohtulahend

3-2-2-2-98

MÄÄRUS

Tartus 26. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, S. Salmi esindaja vandeadvokaat R. Napa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a Sirje Salmi teistmisavalduse alusel Harju Maakohtu 29. detsembri 1995. a otsuse Rae Vallavalitsuse hagis Sirje Salmi vastu üüri nõudmiseks ja eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Harju Maakohtu 29. detsembri 1995. a otsusega mõisteti S. Salmilt välja üürivõlg 4518 krooni Rae Vallavalitsuse kasuks, lõpetati ennetähtaegselt üürileping ja otsustati S. Salmi välja tõsta korterist Harjumaal Jüris Tammiku tee 29-53 teist eluruumi vastu andmata. Kohtuotsuse kohaselt oli S. Salmi jätnud üüri maksmata rohkem kui kolm kuud ilma mõjuvate põhjusteta. Üürileandja võib ES § 54 lg 1 p 1 alusel nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest. Maakohus tuvastas, et S. Salmil oli üürivõlg alates 1994. aastast ja 1. augustiks 1995. a oli võlg 4518 krooni. S. Salmi ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid üüri mittemaksmise mõjuvaid põhjusi. Harju Maakohtu 2. juuli 1997. a määrusega pikendati kohtuotsuse täitmist kuni 2. jaanuarini1998. a. Teistmisavalduses palus S. Salmi esindaja maakohtu otsuse tühistada, sest on ilmnenud uued asjaolud, mis kinnitavad, et S. Salmi üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Uueks oluliseks asjaoluks pidas S. Salmi esindaja arsti 22. aprilli 1996. a, 23. märtsi ja 12. septembri 1997. a teatisi S. Salmi kroonilise haiguse kohta, mis nõudis pikaajalist psühhoteraapiat ja sealhulgas ka haiglaravi. S. Salmi esindaja leidis, et haigusest tingituna ei olnud S. Salmi võimeline töötama ega üüri maksma. See on aga mõjuv põhjus, millega kohtuotsuse tegemisel tulnuks arvestada. Ka kohtuotsuse tegemise ajal 29. detsembril 1995. a ja enne seda oli S. Salmi haige, kuid ta ei teadvustanud seda endale ega saanud seda seetõttu ka kohtule teatada. Tervisliku seisundi tõttu ei olnud S. Salmi võimeline oma huve kohtus kaitsma ega esitama tõendeid üüri mittemaksmise mõjuvate põhjuste kohta. Sugulaste abiga on üür tasutud. Vastuses teistmisavaldusele leidis hageja, et maakohtu otsus on õige. Teistmise aluseks saavad olla asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada kohtuotsuse tegemise ajal. S. Salmi esindaja on teistmisavaldusele lisanud täiendavaid tõendeid. Teabe tervislikust seisundist oleks võinud esitada asja kohtulikul arutamisel. Kostja tunnistas üürivõlga ja talle anti aega võlgnevuse likvideerimiseks. Kohus tegi otsuse vastavalt esitatud tõenditele ja vastuväidetele. Hageja leidis, et avaldaja on mööda lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 350 kohaselt on teistmise aluseks uute oluliste asjaolude ilmsikstulek, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.