3-2-3-2-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsuse OÜ Reminos hagis Marina "abalina eluruumist väljatõstmiseks. Pärnu Linnakohtule 30. juulil 1997. a esitatud hagis palus OÜ Reminos Marina "abalina välja tõsta korterist Pärnus Supeluse 18-1 ES § 54 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, mille kohaselt võib üürileandja nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta üle kolme kuu üüri maksmata või tasumata kommunaalteenuste eest või ei kasuta eluruume sihipäraselt. Hagi põhjendati sellega, et kostja ei ole üürilepingut sõlminud, üüri maksnud ega kasuta elamispinda. Kostjale paluti kohtukutse teatavaks teha ajalehe kaudu. Hagiavaldusele ei kirjutanud alla avalduses viidatud juhatuse esimees A. Lukin, vaid E. Prikenfeld, Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei esitanud kostja, kellele istungi toimumisest teatati ajalehe kaudu, vastuväiteid hagile ja kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohus leidis, et hageja on küllaldaselt tõendanud, et kostja vaidlusaluses eluruumis ei ela ja ei ole ilma mõjuvate põhjusteta üüri tasunud alates 6. veebruarist 1997. a ning see on alus kostja väljatõstmiseks ilma teist eluruumi vastu andmata. Marina "abalina esitas Riigikohtule 26. novembril 1997. a kohtuvigade parandamise avalduse, milles märkis enda aadressiks Pärnu Rohu tn 107-19. Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu otsus on täiesti ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Hagiavaldusele kirjutas alla selleks volitusi mitteomav isik ja kuna hagiavaldus ei vastanud seaduse nõuetele, siis pidanuks kohus selle esitajale tagastama. Kostjat ei kutsutud seaduses ettenähtud korras kohtuistungile. Kostjale ei saadetud ühtegi kohtukutset tema elukohta. Kohtuotsuses on kohtunikuks märgitud Vello Lahtvee, kuid kohtuistungi protokollist nähtub, et asja arutas kohtunik Teet Olvik. Kohtuotsuse sissejuhatuses ei ole märgitud istungil osalenud hageja esindaja nime. Kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on üürileandja, kes kostjaga on sõlminud üürilepingu, mille alusel üüriarveid esitada. Kohtu järeldus, et kostja vaidlusaluses eluruumis ei ela, on paljasõnaline ja ei saa olla hagi rahuldamise aluseks, sest sellisel alusel ei ole väljatõstmist taotletud. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis OÜ Reminos juhatuse esimees, et kostja avaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna kohtuotsus on seadusjõus ja täidetud, kostja eluruumi ei ole olemas ega saa ka tulevikus olema ja kostja asjad on tõstetud keldrisse. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 146 lg-te 4 ja 5 kohaselt kirjutab hagiavaldusele alla hageja või temaesindaja; esindaja lisab volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi. Pärnu Linnakohtule esitatud hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud ei juhatuse esimees, ei juhatuse liige ega nende poolt nõuetekohaselt volitatud isik. Hagiavaldusele kirjutas alla "töölepingu-volikirja alusel" Eduard Prikenfeld. Esindaja volitusi tõendava dokumendina on toimikus hagiavaldusele lisatud E. Prikenfeldiga sõlmitud töölepingu esimese lehekülje tõestamata fotokoopia, millest nähtub, et E. Prikenfeldiga on sõlminud töölepingu OÜ Reminos töödejuhataja Markku Ikonen remonttööde tegemiseks majas Supeluse 18 orienteeruva kestusega kuni 1. juuni 1997. a. Seega ei olnud E. Prikenfeldil volitusi hagi esitamiseks 30. juulil 1997. a, kuid kohus ei pööranud sellele vähimatki tähelepanu ja menetles asja TsKS § 148 lg 1 p 8 sätteid rikkudes, mille kohaselt kohus pidanuks keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastama selle oma määrusega, kui avalduse esitas huvitatud isiku nimel isik, kellel ei olnud selleks volitusi. Kohus rikkus kostja õigust osa võtta kohtuistungist, kuna ei kutsunud kostjat kohtuistungile seadusega ettenähtud korras. TsKS § 25 kohaselt kutsutakse protsessiosaline kohtusse kutsega, mis saadetakse tema elukohta; kui isik oma elukohas ei ela, siis tema töökohta; kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega alles siis, kui vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, on kostja elukoht või asukoht teadmata. Hageja ei pöördunud aadressbüroo ega politsei poole. Kostja elukoht Supeluse 18-1 oli teada. Sinna pidigi kohus kutse kõigepealt saatma, olenemata hagiavalduse nõudest teatada kostjale kohtuistungist ajalehe kaudu. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud, et kostja asukoht on teadmata. Toimikus on politsei vastus kohtu algatusel politseile tehtud järelpärimisele, millest nähtub, et Supeluse 18 majas ei elata. Aadressbüroolt M. "abalina elukohta ei küsitud. TsKS § 11 lg 1 kohaselt lahendab kohtunik esimese astme kohtus tsiviilasju kohtu nimel ainuisikuliselt. Kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusesse märgitakse asja läbivaadanud ja kohtuotsuse teinud kohtuniku nimi (TsKS §-d 35 lg 2 p 3 ja 232 lg 2), kes protokollile ja kohtuotsusele ka alla kirjutab. Toimiku materjalide ja kohtuistungi protokolli kohaselt vaatas asja läbi kohtunik T. Olvik. Kohtuotsuse tegi kohtunik V. Lahtvee. TsKS § 170 lg 1 ja 2 kohaselt uurib esimese astme kohus asja läbivaatamisel tõendeid vahetult; asja arutatakse sama kohtukoosseisuga ja kui asja läbivaatamisel kohtunik vahetub, siis arutatakse asja algusest peale. Kohus rikkus kohtuliku arutamise põhimõtteid. Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 2 nõuetele, mille kohaselt otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud kohus ja kohtukoosseis, otsuse tegemise aeg ja koht, toimiku number, pooled ja nende esindajad. Kohtuotsuses ei ole märgitud istungist osavõtnud pooli ega nende esindajaid. Istungiprotokollis on osavõtjana märgitud hageja esindaja volituse alusel A. Lukin, kuid tema volitust toimikus ei ole ja ei nähtu, et tema volitusi oleks kohtuistungil kontrollitud. Toimikus on hoopis A. Lukini volitus E. Prikenfeldile, keda aga kohtuistungil viibinute hulgas ei nimetata. Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus
need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus ei ole hinnanud ühtegi tõendit ja kohtu järeldus, et hagi on küllaldaselt tõendatud, on paljasõnaline. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et TsKS § 117 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument kohtule originaalis. Võib esitada ka dokumendi tõestatud ärakirja, kui kohus peab seda piisavaks või kui algdokument pole kättesaadav. Toimikus ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit. On vaid dokumentide tõestamata fotokoopiad. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest (TsÜS § 58 lg 1). Kohus leidis, et kostjal oli kohustus üüri maksta, kuid jättis otsuses märkimata, millisel alusel niisugune kohustus tekkis. Hagiavalduses märgiti, et poolte vahel üürilepingut ei olnud. Kohus ei kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet. Arvestades eeltoodut rikkus kohus TsKS § 228 sätteid, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema ainult nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil. Juhindudes TsKS §-dest 318 lg 1 p 1, 354 lg 2 ja 355, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Marina "abalinale 24. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.