Kohtulahend

seada hüpoteegid esimesele ühele ja samale vabale järjekohale. Kolleegiumi istungil jäi Toyota Baltic AS esindajakaebuses toodud väidete juurde ja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuid ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige. ELKE Maja AS kui kinnistu omanik ning AS Hansapank ja Toyota Eesti AS sõlmisid 13. detsembri 1996. a koos hüpoteegi seadmise lepinguga asjaõiguslepingu, mille p-s 3.1 avaldasid nad soovi kanda kinnistu kohta avatud registriossa nr 1399 hüpoteegid ühele ja samale esimesele vabale järjekohale. Kinnistamisotsusega otsustas kohus kanda registriosa nr 1399 neljandasse jakku jooksva kandena nr 1 hüpoteegi AS Hansapanga kasuks ja jooksva kandena nr 2 hüpoteegi Toyota Eesti AS kasuks. Kinnistamisotsus ei sisalda asjaõiguslepingus kokkulepitut, et hüpoteegid kantakse ühele ja samale esimesele vabale järjekohale ja seetõttu ei ole ka kannetes märkust järjekoha kohta. Kinnisasjaõiguste jaoks on määrav kinnistusraamatu järjekoht ja õiguste järjekohad saavad kõigile nähtavaks avaliku kinnistusraamatu kaudu. Ühe jao piires määrab õiguste järjekoha kannete tegemise järjekord ehk ruumiline järjekord. Nii on 21. jaanuari 1997. a kinnistamisotsuse alusel tehtud 22. jaanuaril 1997. a kinnistusregistriosa neljandasse jakku kaks kannet, kusjuures hüpoteek AS Hansapank kasuks esimesel järjekohal ja kaebaja kasuks teisel järjekohal. Kinnistamisotsus ja selle alusel tehtud kanded ei ole seaduslikud ja rikuvad kaebaja õigusi. Kui kinnistusregistriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need KRS § 30 1. lõike kohaselt järjekoha, mis vastab registreerimise järjekorrale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht. Seadusest tuleneb otseselt, et samal ajal esitatud avalduste alusel tehtavatele kannetele tuleb anda üks ja sama järjekoht. Seetõttu on väär ringkonnakohtu seisukoht, et järjekoha sätestab KRS § 30 lg 1 ja seetõttu on kannetel juba üks ja sama järjekoht. Ringkonnakohtu otsus ei kuulu aga tühistamisele järgmistel põhjustel. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle asjaõigusi on ebaõige kandega (§ 57) rikutud, võib nõuda seaduses sätestatud korras ebaõige kande muutmist. Kui kinnistusregistri kanne ja kinnistamisotsus on ebaõige asjaõigusseaduse § 57 tähenduses, võib huvitatud isik KRS § 64 lg 1 kohaselt taotleda uue kinnistamisotsuse tegemist. AÕS § 57 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige kui kanne on tehtud õigusliku aluseta või kannet tehes on rikutud seadust muul viisil. Kandeotsus ja selle alusel tehtud kanded on vastuolus asjaõiguslepingus soovituga ning sellega on rikutud AÕS §-s 59 lg 2 ja KRS § 30 lg 1 sätestatut. Uue kinnistamisotsuse tegemine selleks pädeva isiku poolt on võimalik, kui selleks on olemas kõigi kinnistusregistrist nähtuvate isikute, kelle õigusi uus otsus kahjustaks, notariaalselt tõestatud nõusolekuavaldus (KRS § 64 lg 2). Nimetatud isikute nõusoleku puudumisel võib huvitatud isik KRS § 64 lg 3 kohaselt pöörduda hagiga kohtusse ebaõige kande parandamiseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium otsustas: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 1997. a otsus põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole AS Heta 27. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.