Kohtulahend

3-2-1-20-98

MÄÄRUS

Tartus 19. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, AS-i EKE esindaja vandeadvokaat H. Lepiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. veebruaril 1998. a OÜ EKE Projekti erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil- kolleegiumi 31. oktoobri 1997. a määruse hagi tagamiseks AS-i EKE ja Projekteerimise Instituudi EKE Projekt hagis OÜ EKE Projekt vastu juriidilise isiku sundlõpetamiseks. Tallinna Linnakohtu 27. juuni 1997. a määrusega hagi tagamiseks keelati OÜ-l EKE Projekt ühinemisele, jagunemisele ja ümberkujundamisele ning äriregistris ümberregistreerimisele suunatud tehingud ja toimingud, kuna hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 1997. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Erikaebuses palus OÜ EKE Projekt hagi tagamise määruse tühistada. Kohtul ei ole õigust hagi tagamiseks kohustada kostjat ebaseaduslikuks tegevuseks või sundida teda jätma täitmata temale seadusega pandud kohustust. Äriregistrisse kandmiseks pidi kostja esitama avalduse. Tulenevalt ÄS §-st 513 lg 2 loetakse ettevõtted, mis ei ole 1. septembriks 1997. a äriregistrisse kantud või seaduses sätestatud viisil ümber kujundatud, lõpetatuks. Hagi tagamise määrusega keelas linnakohus OÜ-l EKE Projekt ümberregistreerimise äriregistris ja eeltoodu tõttu on linnakohtu määrusega juba sisuliselt lahendatud OÜ EKE Projekt sundlikvideerimine, sest kohus võttis talt õiguse avalduse esitamiseks äriregistrisse kandmiseks. Vastustes erikaebusele leidsid hagejad, et apellatsioonikohtu määrus on õige. Kolleegiumi istungil palus AS-i EKE esindaja jätta apellatsioonikohtu määruse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada põhjendamatuse tõttu. TsKS § 153 lg 1 kohaselt võib kohus protsessiosaliste taotlusel hagi oma määrusega tagada. Hagi tagamist lubatakse asja igas seisundis, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsKS § 213 lg 1 p 5 kohaselt peavad määruses olema kirjas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja seadus, millest kohus juhindus. Hagi oli esitatud juriidilise isiku sundlõpetamiseks. TsÜS § 49 lg 1 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtuotsusega, kui juriidilise isiku tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega, samuti muul seaduses sätestatud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine on võimalik ka siis, kui äriühing on kantud äriregistrisse. Linnakohus ja apellatsioonikohus nentisid, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Kohtud ei põhjendanud, mil viisil kostja tehingud või toimingud ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel ning äriregistrisse ümberregistreerimisel võivad raskendada kohtuotsuse täitmist, mille alusel sellise järelduseni jõuti ega viidanud seadusele, mille alusel kohtutel kujunes arvamus, et hagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a määrus ja saata asi