Kohtulahend

Maakohus leidis, et pankrotimenetluse aluseks on 3 selget nõuet: kohtuotsustega väljamõistetud 10 949 krooni AS-i Raimat kasuks, 111 576 krooni Hansapanga kasuks ja 6359 krooni Eesti Mobiiltelefoni kasuks. Viimased 2 nõuet on loovutatud AS-le Raimat vastavalt 80 000 krooni ja 5259 krooni. Summade suuruse üle võlgnik ei vaidle. Maakohus leidis, et AS Raimat eksisteerib juriidilise isikuna ja võlausaldajad võisid talle nõudeid loovutada. Ebaselge on 109 724 krooni nõue, kuna pooled vaidlevad selle üle, kas korteri ostmiseks antud raha pidi R. Aug tagastama või mitte, kui lepingus seda sätestatud ei ole. Maakohus leidis, et R. Augi maksejõuetus ei ole ajutine. Võlasumma on 96 208 krooni, millest on tasutud 9000 krooni. R. Augi ainukeseks sissetulekuks on töötasu umbes 4200 krooni kuus, millest osa peab jääma igapäevasteks vajadusteks. Seega ei ole palk piisav, et võlausaldaja nõudeid rahuldada. R. Augil on 2 sõiduautot, mõlemad väljalaskeaastaga 1979, neid autosid ei ole kohtuotsuste sundtäitmisel täituritel müüa õnnestunud ja halduri andmetel on nende autode turuväärtus madal või puudub üldse. R. Augile kuulub 3 AS-i Raimat aktsiat a` 100 krooni. R. Augi hagi AS-i Raimat vastu töötasu 33435 krooni saamiseks on kohtu menetluses ja seda raha ei saa veel R. Augi varaks pidada. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et R. Augil puuduvad vahendid võlgade tasumiseks ega ole näha sissetulekute kasvu lähitulevikus, mistõttu ta maksejõetus ei ole ajutine. Maakohtu otsuse kohaselt hoiatas võlausaldaja esindaja 26. septembril 1996. a kirjaga nr 4/13-V võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Võlga ei tasutud ja võlausaldajal oli alus pankrotiavalduse esitamiseks võlgniku maksejõuetuse tõttu PankrS § 9 lg 1 p 4 alusel. Kuna nõuded olid selged, võlgnik püsivalt maksejõuetu ja võlausaldaja hoiatas võlgnikku pankrotimenetluse eest, siis kuulutas maakohus välja võlgniku pankroti juhindudes PankrS §-dest 1, 9 lg 1 p 4 ja 16 lg 1. Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 1997. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega pankrotiavaldus jäeti rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud, et AS Raimat on juriidiline isik ja õigesti on välja jäetud selgete nõuete hulgast

järeldusele, et AS Raimat on juriidilise isikuna olemas. Sellega langes ära alus, millega R. Aug pankrotiavalduse vaidlustas. Samuti langes ära nõuete loovutamise lepingute vaidlustamise alus. Väär on apellatsioonikohtu järeldus, et loovutatud nõuded on ebaselged sellepärast, et R. Aug on nende loovutamise vaidlustanud. Tallinna Linnakohtule esitatud hagides ei vaidlustanud R. Aug nõuete sisu, vaid seda, et AS-i Raimat ei ole juriidiliselt olemas. Nõudeid ei saanud R. Aug vaidlustada, sest nõuded tulenevad jõustunud kohtuotsustest. Nõude loovutamist käsitlevad TsK §-d 216-221. Nõuete loovutamine toimus kirjalike lepingutega ja kooskõlas seadusega. TsK § 216-221 ei anna võlgnikule õigust vaidlustada kreeditori nõude loovutamist uuele kreeditorile, v.a. nimetatud sätetes toodud juhud, kuid käesolevas asjas selliseid juhtusid ei esine. Seega olid nõuded selged. Kui järgida apellatsioonikohtu loogikat, siis saab võlgnik vaidlustada jõustunud kohtuotsuste täitmist hagi esitamisega. Sellisel juhul ei saaks enam kohtuotsuseid üldse täita. Mõlemad kohtuotsused olid täitevbüroos täitmisel, kuid nende täitmine oli võimatu kahe aasta jooksul vara puudumise tõttu võlgnikul. Küll aga müüs R. Aug vahepeal korteri vältimaks kohtuotsuste täitmist. R. Aug ei vaielnud maakohtus pankrotiavalduse täiendustele (uutele nõuetele) vastu, vaid vastupidi, asus neid reaalselt täitma. Kuni pankroti väljakuulutamiseni vaidles võlgnik vaid AS-i Raimat olemasolu üle, aga mitte nõude vastu. Pankrotiseaduse § 9 lg 1 p 3 alusel saab sundtäitmisel oleva nõude osas esitada pankrotiavaldust ilma hoiatust esitamata, kui ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi võlgade tasumiseks või kui seda ei ole saadud teha kolme kuu jooksul. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis R. Aug, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegiumi istungil palus AS-i Raimat esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. R.Augi esindaja pidas apellatsioonikohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Maakohus on tuvastanud ja apellatsioonikohus seda õigeks pidanud, et AS Raimat on juriidilise isikuna olemas. Seega, kui AS-l Raimat on nõudeõigus võlgniku vastu, siis saab ta olla pankroti võlausaldajaks (PankrS § 4). Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on võlgniku maksejõuetus. PankrS § 9 lg 1 p 4 kohaselt on üheks maksejõuetust kinnitavaks asjaoluks see, kui võlgnik ei ole tasunud võlga 10 päeva jooksul pärast võla tasumise tähtaja möödumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole seejärel võlga tasunud 10 päeva jooksul. Apellatsioonikohus pidas ainsaks selgeks nõudeks, mis sai olla pankrotiavalduse aluseks, kohtuotsusega kriminaalasjas R. Augilt AS-i Raimat kasuks väljamõistetud 10 949 krooni. See oli üks neist kahest nõudest, mille kohta AS Raimat saatis R. Augile kirjaliku pankrotihoiatuse 26. septembril 1996. a. Algatatud pankrotimenetluses täiendas AS Raimat pankrotiavaldust veel kahe nõudega. Apellatsioonikohus leidis, et pankrotiavaldust võib küll uute nõuetega täiendada, kuid ka nende puhul tuleb esitada eelnevalt pankrotihoiatus. Apellatsioonikohtu seisukoht ei tulene seadusest. PankrS § 9 lg 1 p-st 4 ei tulene, et pankrotiavalduse aluseks oleva iga nõude kohta tuleb esitada pankrotihoiatus. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et pankrotiavalduse täiendavate nõuete aluseks olid jõustunud

kohtuotsused. Need nõuded loovutati AS-le Raimat 28. jaanuari 1997. a lepingutega. TsK § 216 lg 3 kohaselt lähevad nõudeõiguse omandajale üle ka kohustise täitmist tagavad õigused. Seega oli AS Raimatõigustatud täiendama pankrotiavaldust. PankrS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on üheks maksejõuetust kinnitavaks asjaoluks, kui võlgniku suhtes toimuval sundtäitmisel ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või sundtäitmisel ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi võlgade tasumiseks. Asja uuel arutamisel peab apellatsioonikohus nõude selguse hindamisel eeltooduga arvestama. PankrS § 141 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata, kui pärast pankrotimenetluse algatamist ilmneb, et pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Nõuet ei loeta selgeks, kui see on vaidlustatud tsiviil-, haldus- või kriminaalkohtumenetluses (PankrS § 11 lg 3 p 1). Apellatsioonikohus leidis, et selgeteks nõueteks ei saa pidada AS-le Raimat loovutatud Hansapanga nõuet 80 000 krooni ja Eesti Mobiiltelefoni loovutatud nõuet 5259 krooni, kuna R. Aug on nõuete loovutamise lepingud vaidlustanud Tallinna Linnakohtusse esitatud hagides. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et R. Aug ei vaidlustanud tsiviilkohtumenetluses mitte nõudeid (nõudeid sisuliselt), vaid nõuete loovutamise lepinguid põhjusel, et nõudeid ei saanud loovutada olematule AS-le Raimat. Maakohus on aga tuvastanud ja apellatsioonikohus nõustunud, et AS Raimat on juriidilise isikuna olemas. Asja uuel arutamisel peab apellatsioonikohus arvestama, et PankrS § 16 lg 1 kohaselt kuulutab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankroti välja, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb vähemalt üks § 9 lõikes 1 nimetatud asjaolu ning pankrotiavalduse aluseks on selge nõue. Juhindudes TsKS § 346 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Raimat 15. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.