Kohtulahend

teinud isiku soovist. Hageja poolt nõutud kulutusi liiklusavarii vältimatult kaasa ei toonud. Seega on hagi rahuldamine välistatud ja asjasse ei puutu linnakohtu järeldused hageja ja Foreks-Liisingu AS-i vahelise kasutusliisingu lepingu kohta. Selle lepingu järgi tehtud kulutuste hüvitamist pole nõutud ja seega ei oma asjas tähtsust, kas samaaegselt hagetavate kulutustega maksis hageja ka avariis kahjustatud auto eest liisingumakseid või mitte. Apellatsioonkaebus ei anna alust ka linnakohtu poolt tõenditele antud hinnangut muuta. Apellant ei esitanud esimese astme kohtus põhjendust, et auto tuli parklasse paigutada, kuna võimalik polnud lukustada uksi, kasutada kesklukustust ja signalisatsiooni. Seega ei järginud hageja TsKS §-s 289 sätestatut. Samuti on kaebuses viidatud tõendile, mida ringkonnakohus istungil vastu ei võtnud. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsK §-i 448, mille kohaselt kuulub isikule tekitatud kahju selle tekitaja poolt hüvitamisele täies ulatuses. Liiklusõnnetuse põhjustamisega rikkus kostja tavalise tsiviilkäibe tingimusi, kuna võimalik polnud liisingulepingu järgi sõiduauto Peugeot kasutamine ja hageja pidi avariilise sõiduki parkima lähemasse parklasse, hageja töötaja pidi sõitma taksoga parklast oma elukohta ning seejärel kuni 3. juulini 1996. a pidi hageja rentima odavamaid madalama klassi sõidukeid. Erinevalt linnakohtust leidis apellatsioonikohus, et hageja ja ForeksLiisingu AS vaheline kasutusliisingu leping ei lõppenud. Seega pidi hageja selle lepingu järgi tasuma liisingumakseid, kuigi liisitud sõiduautot sellele avariiga tekitatud vigastuste tõttu kasutada ei saanud. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei tuginenud linnakohtus asjaolule, et auto parklasse toimetamise tingis võimatus lukustada selle uksi, kasutada kesklukustust ja signalisatsiooni. Linnakohtule olid esitatud tõendid sõidukile avariiga tekitatud kahjustuste ja sõiduki avariijärgse seisukorra kohta. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et sõidukeid rentis füüsiline isik Toomas Keevallik. Sellega otsustati Toomas Keevalliku õiguste üle, keda protsessi ei kaasatud ja rikuti TsKS §-s 318 lg 1 p 3 sätestatut. Kohus pole põhjendanud, miks ei arvestatud AS-i A-Rent arvet hagejale sõiduauto rendi tasumiseks ja hageja maksekorraldust selle tasumise kohta. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult vastu võtmata AS-i A-Rent teatise, milles kinnitati rendilepingu sõlmimist hageja, mitte aga Toomas Keevallikuga. Kuna hageja sai selle teatise alles 27. mail 1997. a, siis ei saadud seda varem esitada. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Linnakohus leidis, et tõendatud ei ole hageja poolt sõiduauto rentimine AS-lt A-Rent ning takso kasutamine sõiduks autoparklast Keilasse. Neid järeldusi on linnakohus põhjendanud vastavuses TsKS §-s 232 lg 4 sätestatuga. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme keeldudes hagejalt vastu võtmast tõendina AS-i A-Rent teatist, mis pidi kinnitama, et autot rentis advokaadibüroo, aga mitte T. Keevallik isiklikult. Ringkonnakohtule võib hilinenud tõendit esitada siis, kui seda tõendit ei olnud võimalik saada ja kohtule esitada varem või oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Sellekohased põhjendused tuleb TsKS § 289 kohaselt esitada apellatsioonkaebuses. Hageja seda ei

teinud. Kuna apellatsioonkaebus ei andnud alust tõenditele antud hinnangu muutmiseks, siis ei ole alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata hagi taksosõidu eest 190 krooni väljamõistmiseks kostjalt ja renditasu 5600 krooni väljamõistmiseks kostjalt AS-lt A-Rent renditud auto eest. Alusetu on kassaatori väide kohtute poolt TsKS § 318 lg 1 p 3 rikkumise kohta. Linnakohus leidis kohtuotsuse põhjendavas osas, et AS-ga A-Rent sõlmitud rendilepingu järgi on rentnikuks füüsiline isik Toomas Keevallik, mitte advokaadibüroo. Kohtuotsusega Toomas Keevalliku õiguste ja kohustuste üle aga ei otsustatud. TsK § 448 lg 1 kohaselt kuulub varale tekitatud kahju täielikult hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt. Varaline kahju väljendub vara vähenemises õigusrikkumise tagajärjel. Õige on ringkonnakohtu otsuses märgitu, et kahju hüvitamise kohustise tekkimise kohustuslikuks tingimuseks on põhjusliku seose olemasolu õigusrikkumise ja kahju vahel. Kuna advokaadibüroo pole tõendanud põhjuslikku seost, et liiklusõnnetuse tõttu pidi ta oma tegevuse jätkamiseks sõiduautosid rentima, siis on hagi ASle Kommest-Auto tasutud rendi 5850 krooni nõudes jäetud põhjendatult rahuldamata. Kohtuotsus kuulub tühistamisele osas, millega jäeti rahuldamata avariilise sõiduauto parklas hoidmise tasu. Kohtud on leidnud, et avariilise sõiduauto tasulisse parklasse paigutamine ei olnud vältimatu. Kolleegium leidis, et küsimuse lahendamisel, kas esineb põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja selles vigastatud sõiduki hoidmise vahel lähimas tasulises parklas, tuleb lähtuda sõiduauto tehnilisest seisundist ja sellest, kas sõiduki kasutamine avariijärgselt oli liikluseeskirja arvestades lubatud, liiklusohutust arvestades võimalik ja millised hoiutingimused olid vajalikud vältimaks sõiduki edasist kahjustamist. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1997. a otsus tühistada osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 26. mai 1997. a otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata 20 krooni parklatasu nõudmiseks ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada advokaadibüroole Eomois & Keevallik 23. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed. J. Luik, Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.