Kohtulahend

elavate isikutega. R. Sõrmuse nõude üüri ning kommunaalteenuste 11 016 krooni võlgnevuse saamiseks saatis apellatsioonikohus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus leidis, et puuduvad kohtu tuvastatud asjaolud, millele on rajatud kohtu järeldused hagi osalise rahuldamise kohta. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste järgi ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt on üürile andjal õigus taotleda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljakolimisest keeldumise korral üürnik koos temast sõltuvate isikutega välja tõsta, kui nad mõjuva põhjuseta rohkem kui kolm kuud ei maksa üüri ega tasu kommunaalteenuste eest. R. Sõrmus omandas ostu-müügilepinguga mõttelise osa Vaarika 1 asuvast elamust ning astus korteriühistu asemel protsessi, milles korteriühistu taotles kostjatega üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist. Seega on lepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude esitanud ka R. Sõrmus. Hageja R. Sõrmuse seletustega on tõendatud, et kostjad ei tasunud üüri ja kommunaalteenuste eest 1993. a juunikuust alates ja kostjad seda ei eita. 1996. a aprillikuust on kostjad ühistule tasunud kommunaalteenuste eest, kuid mitte üüri. Korteriomaniku vahetus ei vabastanud kostjaid üüri ja kommunaalteenuste tasumise kohustusest. Kui kostjad ei teadnud kellele tasuda, siis pidid nad TsK § 181 kohaselt deponeerima raha notariaalkontoris. Samal viisil pidid kostjad toimima, kui ühistu keeldus neilt makseid vastu võtmast. Ka kohe pärast hagi esitamist ei tasunud kostjad võlga. Nad asusid seda tegema alles 1996. a aprillikuust. Üüri ja kommunaalteenuste osalise väljamõistmise osas tuleb kohtuotsus tühistada, sest puuduvad kohtu tuvastatud asjaolud, millele on rajatud kohtu järeldus hagi osalise rahuldamise kohta. Kohus pole andnud hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele. Kassatsioonkaebuses palus kostja P. Tokman kohtuotsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja hagi üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise osas jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas korteriühistu poolt maksete vastuvõtmisest keeldumise, kuid kohaldas vääralt TsK § 181 lg 1 sätestatut, sest osundatu ei kohusta võlgnikku raha notariaalkontoris deponeerima, vaid annab õiguse selliselt käituda. Ringkonnakohus jättis kohaldamata TsK §-de 230 lg 3 ja 232 sätted, mille kohaselt ei loeta võlgnikku viivitanuks, kui kohustist ei saa täita kreeditori viivituse tagajärjel ning kreeditor loetakse viivitanuks, kui ta keeldus võlgniku pakutud nõuetekohase täitmise vastuvõtmisest või ei teinud tegusid, mille tegemiseni võlgnik ei saanud kohustist täita. EK § 54 lg 1 p 1 kuulub kohaldamisele kui üürnik jätab üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata mõjuva põhjuseta mitte aga siis, kui üürnik ei täida kohustusi mõjuvate põhjuste tõttu. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel, et üürile andja ei avaldanud kostjale makserekvisiite. Korteriühistu keeldus kommunaalmakseid vastu võtmast, ühistu esindaja Ossip tagastas maksed teadmata põhjusel. Hageja R. Sõrmus ei teinud tegusid, mis oleksid võimaldanud kostjatel üürilepingust tulenevaid maksekohustusi täita. Apellatsioonikohus on rikkunud protsessiõiguse norme. R. Sõrmus oli loobunud hagist kostjate vastu üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõudes ja ta ei saanud samade kostjate vastu samal alusel uuesti astuda protsessi hagejana. Lubades R. Sõrmuse protsessi hagejana, rikkus kohus TsKS § 70 lg 5 sätestatut. Kohus ei ole hagejat asendanud, sest korteriühistu jäi samuti asjas hagejaks. Kohus ei ole välja selgitanud kellele kuulub nõudeõigus. Kohus on rikkunud TsKS

§ 232 lg 4 nõudeid, sest puuduvad põhjendused, milliste tõendite alusel kohus järeldas, et kostjad ei ole maksnud üüri ja kommunaalteenuste eest mõjuvate põhjusteta üle kolme kuu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu pangarekvisiitide teadasaamisest alates on kostjad täitnud üüri ja kommunaalteenuste tasumise kohustuse igakuuliselt. Vastustaja R. Sõrmus leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Põhjendamata on kaebuses esitatud seisukoht, et korteriühistu keeldus üüri ja kommunaalteenuste eest raha vastuvõtmisest. Kostjad on teda kui eluruumi omanikku täielikult ignoreerinud. Kolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuses esitatu juurde, vastustaja ja tema esindaja leidsid, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Kohtusse pöördumise aluseks on seega isiku rikud õigus. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud pole välja selgitanud, kellel asjas milline nõudeõigus on ning kelle õigusi kostjad rikkusid. Kostjate P. ja A. Tokmani vastu oli esitatud kolm iseseisvat hagiavaldusena vormistatud nõuet. Kohus menetles neid ühes tsiviilasjas. Nii esitas R. Sõrmus ES § 54 lg 1 p 1 alusel hagi kostjate väljatõstmiseks korterist Vaarika 1-17 ja väitis, et ta on korteri omanik ja kostjatel on üüri ja kommunaalteenuste võlg juunikuust 1993. a. Linnakohus tuvastas 12. mai 1997. a otsuses, et R. Sõrmus ostis korteriühistult Vaarika-1 mõttelise osa Tartus Vaarika 1 elamust alles 3. jaanuaril 1997. a. R. Sõrmus esitas

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et kuna R. Sõrmus loobus hagist kostjate vastu üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõudes, siis tema protsessi lubamisega rikkus kohus TsKS § 70 lg 5 sätteid. Sellist nõuet R. Sõrmus ei olnud kostjate vastu esitanud. R. Sõrmus loobus küll kostjate väljatõstmise ning üüri ja kommunaalteenuste nõudest, kuid kohus hagist loobumise kohta seisukohta ei võtnud ning seetõttu ei ole TsKS § 70 lg 5 asjas kohaldatav. Kassatsioonkaebuse väited apellatsioonikohtu poolt TsK § 181 vääras kohaldamises ja TsK §-de 230 lg 3 ja 232 kohaldamata jätmises, jätab kolleegium tähelepanuta. Kui kohus tuvastab, et kostjate kasutatava eluruumi üüri või kommunaalteenuste eest võlgnevus on vähemalt kolm kuud, siis omavad asjas tähtsust ka osundatud tsiviilkoodeksi sätted. Juhindudes TsKS § 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 1997. a otsus tühistada osas, millega lõpetati ennetähtaegselt Rein Sõrmuse ja Pavel Tokmani vahel sõlmitud üürileping ning väljakolimisest keeldumise korral tõsteti Pavel Tokman ja Antonina Tokman kõigi nendega koos elavate isikutega eluruumist Tartus Vaarika 1-17 välja ning mõisteti Pavel ja Antonina Tokmanilt välja riigilõivu 40 krooni Rein Sõrmuse kasuks. Selles osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Pavel Tokmanile 13. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja. J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.