lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-7-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.01.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-7-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.01.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-7-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. jaanuaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, A. Petersoni ja tema esindaja vandeadvokaat E. Jundase ning ühistu "Tehnik" esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. jaanuaril 1998. a Ahti Petersoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

26.septembri 1997. a otsuse Ahti Petersoni hagis ühistu "Tehnik" vastu üldkoosoleku otsuste ja ühistu toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis Ahti Peterson 1. veebruaril 1994. a Ilmar Maksonilt ühistu "Tehnik" osaku maksumusega 500 krooni. 3. veebruari 1994. a ühistu juhatuse otsusega võeti A. Peterson ühistu liikmeks. 16. märtsil 1994. a tunnistas ühistu erakorraline üldkoosolek hageja ja I. Maksoni vahelise ostu-müügilepingu tühiseks ja luges I. Maksoni ühistu liikmeks. Hageja väidete kohaselt ei lubatud tal osa võtta 8. märtsi 1994. a üldkoosolekust, millega rikuti tema õigusi, mis on sätestatud ühistuseaduse (ÜS) §-s 17 ja põhikirja p-s 19. 16. märtsi 1994. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti ÜS § 38 ja ühistu põhikirja p. 44 nõudeid. Hagejat koosolekule ei kutsutud. Koosolekul võttis hääletamisest osa I. Makson, kellel selleks õigused puudusid. Seega ei saanud üldkoosolek esineda ühistu juhtorganina ÜS § 35 mõttes. Kostja on alusetult sekkunud ostumüügi tehingusse, kuulutades selle õigustühiseks ja ignoreerides liikmelisusest tulenevaid õigusi. Hageja palus tunnistada seadusevastaseks ja tema õigusi rikkuvaks tema mittelubamine osaleda ühistu 8. märtsil 1994. a üldkoosolekul. Samuti taotleb hageja 16. märtsi otsuse kehtetuks tunnistamist ning tema õiguste tunnustamist ühistu "Tehnik" liikmena alates 3. veebruarist 1994. a. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudus juhatuse otsus hageja ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta. 3. veebruari 1994. a juhatuse otsuse originaali kohtule ei esitatud. 3. veebruari 1994. a kuupäeva kandev ja juhatuse otsusena pealkirjastatud dokument ei kujutanud endast juhatuse otsust hageja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks. Sellest tulenevalt ei tekkinud hagejal ühistu liikme õigusi ja kostja tegevus ei saanud tema kui liikme õigusi rikkuda. Kostja ei pidanud hagejat kutsuma üldkoosolekule, mistõttu ei saa olla ebaseaduslik tema kõrvaldamine 8. märtsi 1994. a üldkoosolekult. Kohus leidis, et juhatuse esimehe tegevus ei vastanud ÜS § 30 ja ühistu põhikirja p 30 nõuetele. Otsuse kohaselt hageja ei ole täitnud ÜS § 30 lg 2 ja ühistu põhikirja p 30 nõudeid. Osamaksu omandaja ei esitanud juhatusele avaldust ühistu liikmeks astumiseks. Ka osamaksu võõrandaja ei esitanud ühistu juhatusele avaldust ühistust lahkumiseks ega osaku võõrandamise tõendit. Kohus märkis, et üldkoosoleku otsusega tehingu õigustühiseks tunnistamine ei loonud hagejale mingeid õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt ÜS § 30 lg-le 2 peab osamaksu võõrandamisest teatama ühistu juhatusele, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Sama
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

sätestab ka ühistu põhikirja p 30. Seda korda ei ole järgitud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagejat ei ole ühistu liikmeks vastu võetud. Kuna hageja ei olnud ühistu liige, siis ei saanud kostja tema kui ühistu liikme õigusi rikkuda. Maakohus on põhjendatult viidanud ÜS § 15 lg-le 5, mis annab isikule õiguse esitada kohtusse kaebus üldkoosoleku otsusele liikmeks vastuvõtmisest keeldumise korral. Seda võimalust ei ole hageja kasutanud. Kassatsioonkaebuses palus hageja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt vormistati osaku võõrandamine ÜS § 30 ettenähtud korras, s.o. ostu-müügilepinguga. I. Makson esitas ühistust lahkumise ja hageja ühistu liikmeks astumise avalduse. 3. veebruaril 1994. a kinnitas ühistu juhatus osaku ostu-müügi tehingu. Juhatuse seda otsust ei ole üldkoosolek tühistanud. Ühistu osakute arvestuse z urnaalis oli tehtud ümberregistreerimise kanne osaku ülekandmise kohta hageja nimele. Kohtud ei ole põhjendanud, miks keelduti hageja liikmelisust tunnistamast, kuigi ta vastas põhikirja ja seaduse nõuetele. 16. märtsi 1994. a üldkoosolek tunnistas osaku ostu-müügitehingu õigustühiseks, kuigi see küsimus ei kuulu üldkoosoleku, vaid kohtu pädevusse. Kassaatorit ei ole ühistu liikmest välja arvatud põhikirja p-des 12-14 sätestatud korras. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Asjas on tuvastatud, et 3. veebruari 1994. a koosolekut ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustel ei toimunud. 8. märtsi 1994. a üldkoosoleku otsuse vaidlustas hageja alles käesolevas asjas haginõude muutmisel 1997. a, kolm aastat pärast koosoleku toimumist. 16. märtsi 1994. a üldkoosoleku hinnang A. Petersoni ja I. Maksoni osaku ostumüügitehingu kohta ei loonud juriidilisi tagajärgi. Selle otsusega ei tühistatud osaku ostumüügilepingut. Kolleegiumi istungil palus hageja ja tema esindaja ringkonnakohtu otsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Vastustaja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata. Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud ühistuseaduse ja ühistu põhikirja sätteid. ÜS § 30 lg 2 kohaselt tuleb osamaksu võõrandamisest teatada ühistu juhatusele 10 päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Samad nõuded on sätestatud ühistu põhikirja p-s 30. Kohtud on tõendeid hinnates seaduslikult tuvastanud, et neid nõudeid ei täidetud. Maakohus tuvastas, et

3.veebruari 1994. a ühistu juhatuse koosolekut ei toimunud. I. Makson muutis enne A. Petersoni ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamist oma tahet ja loobus ühistust väljaastumise soovist. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuna hagejat ei olnud ühistu liikmeks võetud, siis ei saanud kostja rikkuda tema kui ühistu liikme õigusi. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1997. a otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks LiikmedJ. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.