3-2-1-130-97
Tartus 26. novembril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. novembril 1997. a Ago Kivilo erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 1997. a avalduse vastuvõtmisest keeldumise määruse Ago Kivilo avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Ago Kivilo esitas linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks, mis on vajalik avalduse esitaja tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks oma isa Johannes Kivilo järgi. Avaldaja palus tuvastada, et Lepiku külas Harjumaal asunud talumaakoht Klingi 105 jagati 1939. aastal võrdsetes osades Eduard Kivilo, Johannes Kivilo, August Kruusmägi, Artur Kruusmägi ja Alide Krubergi vahel, mille tulemusena igaüks neist sai 0,98 ha maatüki omanikuks. Tallinna Linnakohus keeldus avalduse vastuvõtmisest TsKS § 146 lg 4 ja § 148 lg 1 p 1 alusel, selgitades, et avaldajal on õigus esitada nõue haldus- või hagimenetluse korras. Määruse motiividel ei kuulu avaldus läbivaatamisele erimenetluses kui juriidilise fakti tuvastamine. Erimenetluses ei ole võimalik tuvastada kinnisasja omandiõigust juriidilise fakti tuvastamiseks sätestatud korras. Kinnisasja omandiõigust saab tõendada ÕVVTK-le esitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra (Kord) punktis 21 märgitud tõenditega. Seda ei saa asendada erimenetluses tehtud kohtuotsus. Kohus märkis, et avaldus ei ole allkirjastatud avaldaja poolt. Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata, lisades, et omandireformi käigus kinnisasja õigusvastase võõrandamise aegset omanikku pole võimalik tuvastada TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt hagimenetluse teel. Õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamiseelse omaniku tuvastamine omandireformi käigus toimub halduskorras. A. Kivilo palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse. Erikaebuse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus vääralt kohaldanud õigusnorme. Ringkonnakohus on viidates halduskorrale jätnud tähelepanuta, et kord on kehtestatud ORAS-i ja sellest tulenevate õigusaktidega. Korra p 22 sätestab omandireformi käigus nõudeõiguse tunnistamiseks vajalike asjaolude tõendamiseks ka kohtuliku korra juhul, kui neid asjaolusid pole võimalik tõendada kirjalike tõenditega. A. Kivilo leiab, et Tallinna Ringkonnakohus rikkus kaebuse esitaja eeltähendatud seaduslikku õigust tõendada olulisi asjaolusid kirjalike tõendite puudumisel kohtu kaudu juriidilise fakti tuvastamise korras. Tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus esimese astme kohtu määruse muutmata jätmise osas on õige. Erimenetluses ei saa tuvastada kinnisasja omandiõigust juriidilise fakti tuvastamise korras. Omandiõigus ei ole juriidiline fakt. Juriidilised faktid on omandiõiguse tekkimise aluseks. Kohtule esitatud avalduses märgitakse, et avaldaja soovib tuvastada Lepiku külas Harjumaal asunud kinnistu nr 13324 viieks võrdseks osaks jagamist 1939. a, mille tulemusena tema isa sai 0,98 ha
maatüki omanikuks. Erikaebusest Riigikohtule selgub samuti, et avaldaja soov on Korra p 22 alusel teha kindlaks 0,98 ha maaomandi kuuluvus tema isale Johannes Kivilole. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Korra p 15 alapunktis 2 märgitud vara kuuluvust (omandiõigust) õigusvastase võõrandamise hetkel ei saa teha kindlaks kohtus hagimenetluse korras. See on üks tõendamist vajavaid asjaolusid Korra p 22 kohaselt ja lahendatav kooskõlas TsKS §-ga 1 lg 1 ka tsiviilkohtupidamise korras. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.