3-2-1-119-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. oktoobril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, AS-i Asko esindaja vandeadvokaat R. Markuse osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. oktoobril 1997. a AS-i Aid kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 1997. a otsuse AS-i Aid (nüüd OÜ Võro Aid) hagis Eesti Erastamisagentuuri ja AS-i Asko vastu erastamise ostu-müügilepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli AS-i Aid üheks asutajaks Rakvere Tärklise- ja Siirupikombinaat (hiljem RAS Viru Siirup), kellele kuulub AS-i Aid 30 aktsiat ja kes andis mitterahalise sissemaksena 2. augustil 1990. a oma bilansist AS-i Aid bilanssi kartulivarumispunkti tervikvara Võru vallas Kosel. Eesti Erastamisagentuur (EEA müüs) 6. detsembril 1994. a sõlmitud erastamise ostu-müügilepinguga RAS-i Viru Siirup aktsiad AS-le Asko. Hageja palus tunnistada kehtetuks AÕS §-de 68 lg 1, 81 ja TsÜS §-de 66 lg 1 ja 3, 68 ja 80 alusel erastamise ostu-müügilepingu § 2 p 2.1, mille kohaselt ettevõtte bilansi ja lepingu lahutamatu osaga B on AS-le Asko üleantud varaks kontor, kaalukoda, garaa, katel, kartulitransportöör, ventilaator, ratastraktor, roomiktraktor, traktori järelkäru ja veoauto. Hageja leidis, et võttes aluseks RAS-i Viru Siirup ebaõige bilansi, arvati RAS-i Viru Siirup aktsiakapitali hulka ka AS-le Aid kuuluv Kose kartulivarumispunkti tervikvara - kontor, kaalukoda, garaaid, jne. AS Asko registreeris end hooneregistris nende hoonete omanikuks ja teeb hagejale takistusi hoonete valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Hageja palus kohustada AS-i Asko lõpetama AS-i Aid käsutamisõiguse rikkumine eeltoodud vara suhtes ning kõrvaldama selleks Võrumaa Hooneregistris tehtud takistused. Tallinna Linnakohtu 3. märtsi 1997. a otsusega jäeti hagi EEA ja AS-i Asko vastu RAS-i Viru Siirup aktsiate erastamise ostu-müügilepingu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Linnakohus leidis, et vaidlustatud erastamise ostu-müügilepingu § 2 p 2.1 järgi müüs EEA ja andis AS-le Asko üle 100% RAS-i Viru Siirup aktsiaid. EEA andis AS-le Asko üle ka Eesti Vabariigile kuuluvad varalised õigused ettevõtte valduses, kasutuses ja käsutuses olevatele varadele, mis on määratletud ettevõtte bilansis ning täpsustatud lepingu lahutamatus lisas B. Vaidlusaluse vara hagejale üleandmise ajal 2. augustil 1990. a kehtinud TsK § 138 kohaselt tekkis lepingu järgi vara omandajal omandiõigus asja üleandmise momendil, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ei ole esitanud dokumenti, mis tõendaks omandiõiguse tekkimist 2. augustil 1990. a kontor-kaalukojale, garaaile jt. asjadele õiguslikul alusel, s.o. seaduse või lepingu järgi. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda vara kuulumist AS-le Aid õiguslikul alusel. Hageja väited, et leping on vastuolus TsÜS §-ga 66 lg 1, ei ole tõendatud. Puuduvad asjaolud, mis lubaksid järeldada vaidlusaluse lepingu § 2 p 2.1 vastuolu põhiseaduse või heade kommetega. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada linnakohtu otsuse, millega jäeti hagi ostu-müügilepingu osalise kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata ning teha uus otsus, millega tunnistada ostu-
müügileping § 2 p 2.1 osas kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid
omandiküsimuse ja tuvastanud, et hageja pole olnud vaidlusaluste asjade omanik. Omandiküsimuse lahendamine selles vaidluses oli väär. Kuigi lepingu pooleks mitteolev hageja põhjendas oma nõuet sellega, et leping on tühine temale kuuluvate asjade võõrandamise tõttu, ei kuulunud vaidluses aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse üle omandiküsimus lahendamisele, sest lepingu vaidlustatud punkti tühisus ei olene sellest, kes on ettevõtte bilansis ja lepingu lisas B loetletud vara omanik. Tuvastades, et hageja omandit vaidlusalustele asjadele ei tekkinud, võtsid kohtud tulenevalt TsKS §-s 242 lg 1 sätestatust hagejalt võimaluse vaidlustada tema kui omaniku õiguste rikkumine omandi kaitseks esitatavas hagis. Kosel asuva kartulivarumispunkti tervikvara omaniku küsimus kuulub lahendamisele omandi kaitseks esitatavas hagis. Omandiküsimus kuulunuks lahendamisele hageja nõudes kohustada AS-i Asko lõpetama hageja asjade käsutamisõiguse rikkumine, kõrvaldades selleks Võrumaa Hooneregistris tehtud takistused. Seda nõuet linnakohus ei lahendanud. Samas ei vaidlustanud hageja apellatsioonkaebuses oma negatoorhagi lahendamata jätmist. Kuna ühe hageja nõude lahendamata jätmine ei ole TsKS §-s 318 lg 1 sätestatu rikkumine, siis tulenevalt sama seadustiku paragrahvist 336 lg 4 ei ole see rikkumine ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kuna hageja ja AS-i Asko vahelises omandivaidluses puudub jõustunud kohtuotsus, on hagejal õigus esitada hagi omandiõiguse tunnistamiseks ja käsutamisõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna kohus tuvastas, et lepingu vaidlustatud punkt ei ole vastuolus põhiseadusliku korra ega heade kommetega, siis on hagi jäetud põhjendatult rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 1997. a otsus muuta ja jätta põhjendavast osast välja seisukoht, et tõendatud ei ole vara kuulumine omandiõiguse alusel AS-le Aid. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada OÜ-le Võro Aid 10 juulil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada ) krooni Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.