3-2-1-113-97
Tartus 16. oktoobril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja M. Galadjani osavõtul, tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. oktoobril 1997. a Missak Galadjani erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 1997. a määruse Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1996. a otsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmises Svetlana Galadjani hagis Missak Galadjani vastu abielu kestel soetatud ühisvara jagamises ja lapsele elatise nõudes. Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1996. a otsusega jagati poolte abielu kestel soetatud ühisvara ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poolte abielust sündinud poja A. Galadjani ülalpidamiseks 500 krooni kuus kuni poja täisealisuseni. 21. detsembril 1996. a esitas kostja kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, tasudes ühtlasi riigilõivu 40 krooni. 3. jaanuari 1997. a määrusega jättis linnakohus rahuldamata kostja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus andis riigilõivu tasumiseks aega kuni 15. jaanarini 1997. a. Kostja esitas
Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning piisavalt motiveeritud ja vastavuses esitatud tõenditega. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et apellant ei olnud kogu mööda lastud tähtaja haige. Kassatsioonkaebuses palub M. Galadjan tühistada ringkonnakohtu 6. juuni 1997. a. määruse ja kaebuse rahuldada ilma asja uuele läbivaatamisele saatmata. Kohus rikkus TsKS §-de 10 ja 47 sätteid ega näidanud ära maksmata jäänud riigilõivu suurust. Alles 24. märtsil 1997. a sai ta teada tasumata riigilõivu suuruse. 19. detsembri 1996. a kohtuotsuse järgselt südameisheemiatõbi teravnes ja ta polnud suuteline liikuma ja koormust taluma ning koguma raha riigilõivu jaoks. 13. jaanuaril 1997. a paigutati ta Eesti Meremeeste Haiglasse ning määrati hiljem ambulatoorne ravi. Peale 20. jaanuari 1997. a ta terveks ei saanud. Ta oli haige kuni 24. märtsini 1997. a. Kohus rikkus TsKS § 54 lg 3 sätteid ega arvestanud, et tema pension on 1080 krooni ja sellest maksab ta elatist 500 krooni kuus. Vastustaja palub jätta apellatsioonikohtu määrse muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegiumi istungil jäi M. Galadjan erikaebuse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus ei ole õige ja see tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata linnakohtusse TsKS §-s 286 ettenähtud toimingute tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine (TsKS § 3 lg 2). Sellest ülesandest peavad kohtud asja menetlemisel juhinduma. Kohtud on lahendanud kostja erikaebust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning jätnud tähelepanuta, et kostja vaidlustas linnakohtu 21. jaanuari 1997. a määruse, millega tema apellatsioonkaebus tagastati läbivaatamatult. Kostja soovis erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus tagastas erikaebuse kirjaga, mis ei tulene seadusest. Määruse peale, millega apellatsioonkaebus tagastatakse läbivaatamatult võib TsKS § 285 lg 3 kohaselt esitada erikaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäeva saabumise päevast arvates. Kui linnakohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja määruses ei märkinud tagajärgi, mis saabuvad kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, ei muutu hiljem tehtud apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise määrus edasikaebamatuks. Kohus lahendas kahe määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust, mida oleks saanud ühe määrusega teha. Kohtute poolt erikaebuse lahendamata jätmise tõttu esitas kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse. Kostja esitas 27. detsembril 1996. a apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 krooni. Täiendavalt tasus kostja 28. jaanuaril 1997. a 1099 krooni ja 1. aprillil 1997. a 66 krooni 40 senti. Kohus jättis kostja taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kuid ei märkinud kui palju kostja peab tasuma veel riigilõivu. Kui kohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu nõutavas suuruses, tuli kohtul ära näidata ka riigilõivu summa, mille pidi tasuma kostja kohtu näidatud tähtajaks. See nõue tuleneb seadusest. Kui apellant ei täida määratud tähtpäevaks temale esitatud nõudeid, tagastatakse kaebus läbivaatamatult (TsKS § 285 lg 2). Tähtaegselt täita saab nõuet, mis on väljendatud selgelt. Segadus riigilõivu täpse
summa nimetamata jätmisel on tinginud selle, et kostja on tasunud riigilõivu rohkem kui seaduses ette nähtud (40 + 1099 + 66.40 = 1205 krooni 40 senti). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kuulub TsKS § 43 lg 1 alusel ennistamisele. Tähtaja ennistamiseks on kaalukad põhjused kuna ringkonnakohus jättis kostja erikaebuse apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele menetlemata. Juhindudes TsKS § 346 p 4, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 1997. a määrus. Ennistada Missak Galadjanile apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1996. a otsusele ning saata apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtusse TsKS §s 286 märgitud toimingute tegemiseks. Erikaebus rahuldada Tagastada Missak Galadjanile 30. juunil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.