lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-109-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.10.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-109-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.10.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-109-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. oktoobril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, kostja esindaja vandeadvokaat R. Lausi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. septembril 1997. a RAS-i Kiviter ja AS-i Suvi pankrotihalduri Indrek Uudekülli kassatsioonkaebuste alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a otsuse AS-i Suvi pankrotihalduri hagis RASi Kiviter vastu viivise 6 481 618 krooni saamiseks. Kohtla-Järve Linnakohtule 3. juulil 1995. a esitatud hagiavalduse kohaselt asutasid Riiklik Aktsiaselts Kiviter (varem Tootmiskoondis Põlevkivikeemia), firma Narova ja eraturismifirma Proba aktsiaseltsi Suvi, mis registreeriti ettevõtteregistris 1. aprillil 1992. a. Asutamislepingu kohaselt pidi RAS Kiviter tegema lepingule lisatud maksegraafiku järgi sissemakseid aktsiakapitali 200 000 USA dollarit. 1. veebruaril 1993. a oli sissemaksu võlg 83 000 USA dollarit. 3. aprillil 1995. a kuulutati välja AS-i Suvi pankrot. AS-i Suvi pankrotihaldur palus RAS-lt Kiviter TsK §-de 193, 222, 231 ja aktsiaseltsi põhimääruse p 24 alusel välja mõista tähtaegselt tasumata summalt viivise, mis alates

1.veebruarist 1993. a kuni 4. jaanuarini 1996. a oli 6 481 618 krooni. Linnakohtu 9. jaanuari 1996. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on AS-i Suvi vara (sealhulgas varalised õigused) pankrotivara. Aktsiaseltsi liikmete vastutus aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest on piiratud nende omanduses olevate aktsiate nominaalväärtusega. RAS Kiviter tasus aktsiate eest 117 000 dollarit, tasumata jäi 83 000 dollarit. Viivise nõue ületab võlausaldajate nõuete summa mitmekordselt. See ei ole kooskõlas pankroti mõistega, sest pankrot on võlgniku maksejõuetus. Viru Ringkonnakohtu 23. septembri 1996. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas täiendavalt hagi rahuldamata jätmist sellega, et asutamislepinguga ei tekkinud poolte vahel õigusi ja kohustusi, millega kaasneks vastutus hiljem registreeritud aktsiaseltsi ees. AS-i Suvi põhikiri ei sisalda sätteid viivise tasumiseks. Asutamislepingu p 3.8 kohaselt on aktsiate eest tasumise kord ja tähtaeg kindlaks määratud asutamislepingu lisa nr 1 p-s 3.1. Nimetatud lisa kohtule esitatud ei ole. Esitatud graafikus ei ole viidet asutamislepingule ega lisa p-le 3.1. AS-i Suvi juhatuse koosoleku 4. novembri 1994. a otsusega heideti RAS Kiviter AS-i Suvi asutajaliikmete hulgast välja. Temale kuulunud aktsiate ostuõigus anti osaühingule Safran. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 30. jaanuari 1997. a otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt on linna- ja ringkonnakohus jätnud põhjendusi esitamata tähelepanuta RAS-i Kiviter peamise vastuväite asutamislepingu kehtetuse kohta. Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul riigiettevõtte tegevust sätestavate õigusaktide alusel otsustada, kas asutamisleping on tühine või mitte. Alles seejärel saab otsustada hagi põhjendatuse üle.

Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja mõista RAS-lt Kiviter välja viivis 300 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et RAS-i Kiviter väide AS-i Suvi asutamiselepingu kehtetuse kohta ei ole tõendatud. RAS Kiviter moodustati Majandusministeeriumi

12.augusti 1993. a käskkirjaga nr 194. Kuni selle ajani ei olnud ettevõttel haldusnõukogu ja juhinduda tuli riigiettevõtte põhimäärusest, mille p 15 kohaselt riigiettevõtte direktor tegutseb ettevõtte nimel erivolituseta. Seega oli TK Põlevkivikeemia peadirektoril õigus asutamislepingule alla kirjutada. RAS-i Kiviter haldusnõukogu moodustati 12. augustil 1993. a. Vastavalt TsÜS §-le 103 on tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. RAS Kiviter kiitis ajal, kui tal oli ka haldusnõukogu, selle tehingu heaks, tasudes aktsiakapitali sissemakse võlgnevusest üle 80 000 krooni ja saates oma esindaja AS-i Suvi aktsionäride koosolekutele. Viivise väljamõistmisel võttis ringkonnakohus aluseks poolte vahel sõlmitud asutamislepingu p 6.1, mille kohaselt asutaja, kes ei täida oma kohustusi, on kohustatud kompenseerima tekitatud kahju. Pankroti väljakuulutamisel oli AS-l Suvi vara 2,1 miljonit krooni ja võlgu 2,4 miljonit krooni. Seega tekitas kostja kohustuste täitmata jätmisega AS-le Suvi puudujäägi 300 000 krooni, mis tulebki võtta viivise väljamõistmisel aluseks. Kassatsioonkaebuses palus RAS Kiviter tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti RASlt Kiviter välja viivis ja kohtukulud ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus asus seisukohale, et 12. augustil 1993. a moodustati RAS-i Kiviter haldusnõukogu, keskiitis heaks AS-i Suvi asutamise. Sellega rikkus kohus TsKS § 301 lg 1 sätteid, laiendades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piire. Kohtuliku arutamise käigus ei ole kumbki pool väitnud ega esitanud tõendit, et 12. augustil 1993. a moodustati RAS-i Kiviter haldusnõukogu. Kohtu seisukoht haldusnõukogu moodustamisest on ekslik ning ekslik on ka kohtu järeldus asutamislepingu heakskiitmisest haldusnõukogu poolt, mida ei ole olemas olnud. Kohus võttis viivise väljamõistmisel aluseks vara puudujäägi 300 000 krooni. Selline järeldus on vastuolus TsKS §-ga 301 lg 1, kuna AS-i Suvi pankrotihaldur ei ole seda taotlenud ega esitanud ka ühtegi tõendit, et RAS-i Kiviter poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkis puudujääk nimetatud summas. AS-i Suvi pankrotihaldur palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus ei arvestanud pankrotihalduri avaldust viivise täiendavaks väljamõistmiseks, kuna avaldusel puudus allkiri. Kohus jättis aga tähelepanuta, et vastav taotlus hagi eseme muutmiseks esitati suuliselt kohtuistungil ning kohus rahuldas selle taotluse TsKS § 176 kohaselt. RAS Kiviter leidis vastuses AS-i Suvi pankrotihalduri kassatsioonkaebusele, et kaebuses ei ole märgitud, milliseid protsessiõiguse norme on oluliselt rikutud. Samuti ei ole põhjendatud arutlused viivise suurusest, kuni ei ole tõendatud põhinõude seaduslikkus. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. TsKS § 228 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Seadusele ei põhine ringkonnakohtu seisukoht, et kostja peab tõendama asutamislepingu tühisust. Seaduse kohaldamise üle otsustab kohus (TsKS § 229). Vastuväitega hagile taotles kostja kohtu hinnangut hageja nõude aluseks oleva lepingu seaduslikkusele. Ringkonnakohus ei täitnud sisuliselt Riigikohtu 30. jaanuari 1997. a otsuses märgitud juhist - kontrollida asutamislepingu vastavust lepingu sõlmimise ajal kehtinud riigiettevõtte tegevust reguleerinud õigusaktide sätetele. Ekslik on apellatsioonikohtu poolt EV Ülemnõukogu otsuse "Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta" p-le 10 antud tõlgendus. Osundatud otsuse p 10 kohaselt oli keelatud riigiettevõtete põhikapitalina arvelevõetud käibevahendite paigutamine ettevõttesse, milles osalevad füüsilised isikud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seisukohal, et ettevõttena, milles osalevad füüsilised isikud, tuleb nimetatud otsuse p 10 kehtivuse ajal mõista ettevõtet, milles osalevad vahetult füüsilised isikud või milles osalevad füüsilised isikud ettevõtte kaudu selle ettevõtte osa kapitali omanikena. TsKS § 232 lg 4 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus luges tuvastatuks, et RAS-i Kiviter haldusnõukogu moodustati 12. augustil 1993. a, märkimata otsuses tõendeid, millistele tuginedes see asjaolu tuvastati. AS-i Suvi asutamisleping sõlmiti 17. märtsil 1992. a. TsÜS § 170 lg 2 kohaselt enne 1994. a

1.septembrit tekkinud ja sel päeval kestvale õigussuhtele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. TsÜS §-st 175 tulenevalt ei kohaldata sama seaduse paragrahve 66-68, mis sätestavad tehingu tühisuse ning vaieldava tehingu ja tehingu ühe osa kehtetuse, enne 1994. a 1. septembrit tehtud tehingute suhtes. Kohtul tuleb juhinduda TsK §-dest 5153. Tehing, mis on tühine nimetatud sätete alusel, on kehtetu algusest peale. Tühisest tehingust ei teki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mistõttu sellise tehingu hilisem heakskiitmine ei ole võimalik. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. RAS-i Kiviter kassatsioonkaebus rahuldada ja AS-i Suvi pankrotihalduri kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tagastada RAS-le Kiviter 27. juunil 1997. a tasutud kautsjon 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.