Kohtulahend

3-2-1-110-97

MÄÄRUS

Tartus 8. oktoobril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, kostja S. Rõugu osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. septembril 1997. a Ants Viira erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. mai 1997. a määruse Ants Viira riigilõivu tasumisest vabastamata jätmises Ants Viira hagis Salme Rõugu ja Valdeko Mikheimi vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja ostu-müügilepingu tühistamiseks. Tartu Linnakohus jättis rahuldamata Ants Viira hagi Salme Rõugu ja Valdeko Mikheimi vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja ostu-müügilepingu tühistamiseks. A. Viira esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, taotledes ka enda osalist või täielikku vabastamist riigilõivu tasumisest. Tartu Linnakohus jättis 28. aprilli 1997. a määrusega A. Viira taotluse rahuldamata, kuna apellant ei esitanud kohtule tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Tartu Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja maksejõuetust ei tõenda iseenesest asjaolu, et kostja sai endale elamu müügisumma. Erikaebuses palub A. Viira ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Viira osaliselt riigilõivu tasumisest või ajatada selle tasumine. Kaebuse kohaselt ei ole kohus arvestanud olukorraga, millesse hageja on sattunud. Kostja müüs hageja ja kostja poolt ühiselt ehitatud elamu Mellistes hageja teadmata ning sai endale kogu müügisumma. Hageja oli sunnitud majast lahkuma ning asuma elama allüürnikuna Tartusse. Hageja töötab lihttöölisena ning tema töötasu on madal. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tasuda koheselt kogu riigilõivu. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on õige. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis oleks TsKS § 54 kohaselt riigilõivust vabastamise aluseks. Kolleegiumi istungil palus kostja jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. TsKS § 54 lg 3 kohaselt on kohtul määrusega õigus isikut täielikult või osaliselt vabastada kohtukulude tasumisest riigituludesse tema maksejõuetusest lähtudes. Hageja (apellant) põhjendas riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust sellega, et kostja S. Rõuk sai enda kätte kogu elamu müügist saadud tulu ja temal on võimatu tervet lõivu tasuda. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et hageja maksejõuetust ei tõenda iseenesest asjaolu, et elamu müügist saadud raha sai endale kostja. Tõendeid, millest lähtudes oleks olnud võimalik hinnata, kas ja mis ulatuses hageja on võimeline riigilõivu tasuma, hageja kohtule ei esitanud. Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi hageja oma maksejõuetust tõendama. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. mai 1997. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.