Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus tõendeid analüüsinud ja otsus on nendega vastavuses. Ringkonnakohus leidis, et tõendid ei vaja täiendavat analüüsi ja linnakohtu otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega protsessiõigusnormide rikkumist, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamise. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et töötaja algatusel lõpetatud töölepingu ühepoolne parandamine tööandja poolt töölepingu lõpetamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ei oma õiguslikku tähendust, olgu siis tegemist inimliku eksituse või tahtlikult ebaseadusliku töövahekorra lõpetamisega. Hageja ei olnud omal soovil lahkumiseks avaldust esitanud ja tööleping lõpetati TLS § 79 lg 1 alusel ebaseaduslikult. Kohtud jätsid aga just sellele asjaolule õigusliku hinnangu andmata ja asusid lahendama kostja versiooni hageja vallandamisest TLS § 86 p 5 järgi. Sellel alusel aga hagi esitatud ei olnud. Kohtud väljusid seega hagi piiridest, mis on TsKS § 230 lg 1 p 1 rikkumine. Kohtud lõid pretsedendi, kus tööandja, taibanud, et töötaja ei nõustu ebaseadusliku vallandamisega, muudab ühepoolselt ja tagantjärgi vallandamise põhjuse formuleeringut. Selline pretsedent annab võimaluse tööandja piiramatuks omavoliks, mille vastu töötaja jääb kaitsetuks. Hageja leidis, et apellatsioonikohus jättis apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse ebaseaduslikkusest ja põhjendamatusest kummutamata, rikkudes kohtuotsusele esitatavaid nõudeid. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Apellatsioonikohus ei tuvastanud õigusnormide rikkumist ja leidis, et linnakohus analüüsis kõiki tõendeid. Apellatsioonikohus ei pea kordama esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, kui kohtuotsus jäetakse muutmata. Toimiku materjalidega on tõendatud, et hageja töölt vallandamise vale formuleering parandati samal päeval. Eksituse parandamine peab olema võimalik. Vaidluse lahendamiseks pidi kohus analüüsima põhjusi, miks hagejat taheti töölt vabastada TLS § 86 p 5 alusel ning töölt vabastamise asjaolusid. Töölepingu lõpetamine ei toimunud TLS § 79 lg 1 alusel ja sellele ei pidanud kohus hinnangut andma. Hagejaga töölepingu lõpetamine toimus katseajal tööga mittetoimetulemise tõttu, hageja oli töölepingu lõpetamise alusest teadlik ja see leidis kinnitamist ka kohtus. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. TsKS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks kohtusse pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused on sätestatud TsKS §-s 229, mille kohaselt hindab kohus tõendeid, otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega, kui isik pöördub hagiga kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks, peab kohus otsustama, kas poolte vahel on just see vaieldav õigussuhe, millele hageja viitab; millised on poolte õigused ja kohustused; kas kostja on hageja õigusi rikkunud ja kui on rikkunud, siis missugust õigust tegelikult rikuti. Hageja leidis, et tema õigusi rikuti sellega, et tööandja teatas temaga töölepingu lõpetamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel, aga töölepingusse tehtud kande kohaselt vabastati hageja töölt tema enda algatusel TLS § 79 lg 1 alusel, kuigi hageja polnud selleks soovi avaldanud ja

seetõttu oli temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kolleegium leidis, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik siis, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protsessireegleid oluliselt rikkudes. Linnakohtu otsuse põhjendused, millega apellatsioonikohus nõustus, on õiged. Linnakohus tuli järeldusele, et esinevad asjaolud, mis on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks ja seaduses näidatud töölepingu lõpetamise aluse kohaldamisel ei rikutud selleks kehtestatud protsessireegleid. Kohus leidis õigesti, et hagejaga töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja oli tööle võetud katseajaga, katseaja hindamise õigus on tööandjal, katseaja tulemused osutusid ebarahuldavateks ja tööandjal oli õigus TLS § 86 p 5 alusel tööleping lõpetada. Sealjuures on kohus tuvastanud, et töölepingu lõpetamise sisulise külje vastu ei vaidle hageja ka ise. Kohus leidis õigesti, et TLS § 86 p 5 kohaldamisel ei rikutud selleks kehtestatud protsessireegleid. Seaduse järgi võib tööandja lõpetada töölepingu katseaja kestel ilma sellest pikemalt ette teatamata ja hüvitist maksmata. Kostja teatas hagejale töölepingu lõpetamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ja samal päeval tööleping lõpetati. Töölepingu lõpetamise vormistamine on sätestatud TLS §-s 73 lg 1, mille kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev. Tuvastanud asjaolud, mis seaduse järgi olid töölepingu lõpetamise põhjuseks, jättis apellatsioonikohus andmata õigusliku hinnangu hageja nõudele tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja asjaolule, et töölepingus on kanne töösuhte lõpetamise kohta töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Sellega rikkus kohus TsKS § 232 lg 4 nõudeid, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Asja uuel arutamisel tuleb eeltooduga arvestada. Kassatsioonkaebuse väide, et töötaja algatusel lõpetatud töölepingu ühepoolne parandamine tööandja poolt, ei oma õiguslikku tähendust, olgu siis tegemist inimliku eksituse või tahtlikult ebaseadusliku töövahekorra lõpetamisega, ei ole kooskõlas asja tehioludega. Hageja on ise kinnitanud ja seda tuvastas ka kohus, et töötaja algatusel töölepingut ei lõpetatud, seda tehti tööandja algatusel. Seega ei saa rääkida töötaja algatusel lõpetatud töölepingust, mida tööandja ühepoolselt parandas. Pealegi kannet ju ei parandatudki, sest hageja oli sellele vastu ja sellest sai alguse käesolev vaidlus. Eksimuse parandamine on võimalik, kui õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimitakse heas usus. TLS § 48 lg 1 p 4 kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud olema teineteise suhtes viisakad. Viisakas oleks olnud, kui hageja, märgates töölepingu lõpetamise ebaõiget formuleeringut, oleks palunud vea parandada. Hageja seda ei teinud. Kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on loonud pretsedendi, kus töötaja jääb kaitsetuks tööandja piiramatu omavoli ees, ei vasta kohtuotsuste sisule. Sellist pretsedenti kohtud loonud ei ole. Vastavalt esitatud hagile pidi kohus tuvastama töölepingu lõpetamise tegeliku aluse ja seda kohus ka tegi.

Tööandja ettepanek töölepingu lõpetamise kande parandamiseks ei ole tööandja omavoli, vaid viisakas ettepanek lepinguliste õiguste ja kohustuste vaidlusteta täitmiseks. Sellele, kas töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik või oli tegemist eksliku kandega töölepingus, peab kohus asja uuel arutamisel andma õigusliku hinnangu. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. mai 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tagastada Hedvig Leidarile 9. juunil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.