3-2-1-100-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. septembril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, AS-i Järve Vesi esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse ja RAS-i Kiviter esindaja vandeadvokaat R. Lausi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. septembril 1997. a. AS-i Järve Vesi kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. mai 1997. a. otsuse RAS-i Kiviter hagis AS-i Järve Vesi vastu 520 772 krooni 85 sendi saamiseks. Kohtla-Järve Linnakohtule esitatud hagis palus RAS Kiviter TsK §-de 173, 177 ja 249 kohaselt AS-lt Järve Vesi välja mõista 520 772 krooni 85 senti heitvete puhastamise ja ümberpumpamise eest 1995. a. jaanuaris. Hagiavalduse kohaselt ei ole pooled alates 1995. a. heitvete puhastamiseks ja ümberpumpamiseks kirjalikku lepingut sõlminud. Samas aga kostja kasutab teenust ning selle hind on talle teada. Kostja nõustus hagiga osaliselt ja selgitas, et ta on teenust küll kasutanud, kuid ei ole nõus teenuse hinnaga. Kirjavahetust lepingu sõlmimiseks on peetud 1995. a. jaanuarist, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. Linnakohus rahuldas hagi TsK § 448 kohaselt. Otsuse põhjenduste järgi saatis hageja 10. jaanuaril 1995. a. kostjale vormistamiseks heitvete puhastamise lepingu, milles oli fikseeritud ka teenuse hind. Kostja saatis 19. jaanuaril 1995. a. hagejale lahkarvamuste protokolli, mille kohaselt tal teenuse hinna suhtes pretensioone ei olnud. Peale selle kostja möönis, et on hageja poolt osutatud teenused vastu võtnud. Järelikult peab kostja teenuste eest maksma. Viru Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kostja on tunnistanud teenuse kasutamist 1995. a. jaanuaris ning vastu vaielnud hagisummale, pidades teenustasu kõrgeks. Kohtule esitatud lepingu eelnõu ja lahkarvamuste protokolli kohaselt ei olnud poolte vahel vaidlust lepingu maksumuse osas. Seega oli kostja teadlik kasutatava teenuse hinnast. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuhagi või pöördunud kohtusse lepingueelses vaidluses hinna üle. Kostja viited TTÜ prof. H. Mölderi ja Keskkonnaministeeriumi arvamustele ei ole arvestatavad, kuna neid linnakohtule ei esitatud. Kassatsioonkaebuses palub AS Järve Vesi tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud protsessiõiguse norme. Linnaja ringkonnakohtu lahendist ei selgu, kas poolte vahel oli lepinguline suhe või mitte. Hagi esitati TsK §-de 173, 177 ja 249 kohaselt, mis eeldavad lepingulist suhet, kuid linnakohus viitas TsK §-le 448, mis sätestab kahju tekitamisest tuleneva vastutuse. TsK § 166 lg 2 kohaselt peavad pooled lepingule alla kirjutama. TsK § 170 lg 1 järgi tuleb kostja poolt lepingu eelnõu kohta hagejale lahkarvamuste protokolli saatmist tõlgendada kui vastust nõusoleku kohta sõlmida leping teistsugustel tingimustel, kui oli esitatud, s.t. kui hageja ettepanekust loobumist ja uut ettepanekut. Kohus on viidanud ühe lepingupoole allkirjata lepingu eelnõule ja lahkarvamuste protokollile, mis on vastuolus TsK §-ga 166 ja TsÜS §-ga 92. Ka ei ole õige kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud pöörduma hagiga kohtusse
lepingueelses vaidluses hinna üle. Kostja tegi pakkumise sõlmida leping teistel tingimustel, millest tulenevalt hoopis hageja oleks pidanud pöörduma lepingueelses vaidluses kohtusse. Samuti on ringkonnakohus eksinud, leides, et kostja ei ole arvamusi linnakohtule esitanud. Linnakohtu istungite protokollide kohaselt olid arvamused kohtuliku uurimise objektiks ning linnakohus ei ole neid TsKS § 232 lg 4 kohaselt tagasi lükanud. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leiab, et kostja teadis talle osutatava teenuse hinda, kasutas teenust ning pidi selle eest ka tasuma. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada. Kostja esindaja leidis, et ringkonnakohus oleks pidanud kohaldama lepingulist kohustist reguleerivaid õigusnorme. Hageja esindaja pidas ringkonnakohtu otsust õigeks ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Linnakohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte kahju tekitamisest tuleneva kohustisena (TsK § 448), kuigi hagi esitati lepingulisel alusel. Ringkonnakohus luges sellise kvalifikatsiooni õigeks ja jättis linnakohtu otsuse muutmata. Vastavalt TsK §-le 448 lg 1 on kahju tekitanud isik kohustatud täies ulatuses hüvitama kannatanu isiksusele või varale tekitatud kahju. Sellest tulenevalt on kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikeks tingimusteks kahju olemasolu kannatanul, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü. TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsKS §-le 232 lg 4 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendidtagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohtuotsusega tuvastati hageja poolt osutatud teenuste tarbimine kostja poolt, samuti see, et kostjale saadetud heitvete puhastamise lepingu eelnõus oli fikseeritud teenuse hind ning et kostja poolt hagejale saadetud lahkarvamuste kooskõlastamise protokollis kostja teenuse hinna osas pretensioone ei esitanud. Kohtuotsuses on motiveerimata kohtu järeldus, et ainuüksi nendel faktilistel asjaoludel tekkis poolte vahel kahju tekitamisest tulenev kohustis. Kohaldades lepinguvälist vastutust reguleerivaid sätteid, on kohus otsuse põhjendavas osas jätnud seisukoha võtmata hagejal kahju olemasolu ja selle suuruse osas. Põhjendamata on apellatsioonikohtu seisukoht, et lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise asjas omab tähtsust kostja kohtusse pöördumine lepingueelses vaidluses lepingu hinna üle. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esimese astme kohtult taotlenud TTÜ prof. H. Mölderi ja Keskkonnaministeeriumi arvamuste tõenditena vastuvõtmist. Ringkonnakohus on kohtuistungil põhjendatult keeldunud nimetatud arvamuste ärakirjade vastuvõtmisest tõenditena, kuna need olid tõestamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esmalt poolte poolt esiletoodud asjaolude alusel võtta seisukoht, kas poolte vahel tekkis lepinguline, kahju tekitamisest tulenev või vara alusetust säästmisest tulenev kohustis ning seejärel vaidlus lahendada. Õigusnormide kohaldamist tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas motiveerida.
Kassatsiooniastmes kostja poolt kantud advokaadikulu 9440 krooni väljamõistmine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. mai 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Järve Vesi 11. juunil 1997. a. tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.