lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-95-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.09.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-95-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.09.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-95-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. septembril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. septembril 1997. a. Ülle Koduste esindaja vandeadvokaat Leon Glikmani kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 1997. a. otsuse AS-i Eesti Telefon Edela Telefonivõrgu hagis Ülle Koduste vastu 18 462 krooni 95 sendi saamiseks.

19.septembril 1996. a. esitas AS-i Eesti Telefon Edela Telefonivõrk hagi Arno Koduste vastu võlgnevuse 18 462 krooni 95 sendi saamiseks telefoniteenuste kasutamise eest Pärnus Jannseni 25-1 asuval telefonil. Võlgnevus oli tekkinud ajavahemikul 1. jaanuarist 1. augustini 1996. a. Kuna A. Koduste oli surnud 21. jaanuaril 1980. a. ning tema tütar Ü. Koduste erastas 15. mail 1995. a. korteri Jannseni 25-1, palus hageja asendada kostja ning mõista võlg TsK § 173 ja 222 kohaselt välja Ü. Kodustelt, kes korteri omanikuna pidi olema telefoni kasutajaks või võimaldama selle kasutamist teistel. Täiendavas hagiavalduses muutis hageja hagi alust, leides, et vastavalt AÕS §-le 18, vastutab korteri omanik korterisse paigutatud telefoni kui päraldisega seotud kohustuste täitmise eest. Kostja hagiga ei nõustunud, leides, et tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kostja ei olnud lepingutsõlminud, ei vastuta ta ka võlgade eest. Peale selle ei pärinud kostja oma isa vara. Pärnu Linnakohus rahuldas hagi. Otsuse kohaselt ei pöördunud kostja hageja poole avaldusega, et lülitataks välja tema poolt erastatud korteris asuv ning A. Koduste nimel olev telefon. Asjaolu, et kostja võla tekkimise perioodil korteris ei elanud, ei vabasta teda võla tasumisest, kuna Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1995. a. määrusega kehtestatud abonenttelefoni eeskirjade p. 26 kohaselt vastutab telefoniabonent arve eest sõltumata sellest, kas ta võimaldas telefoni kolmandatel isikutel kasutada või mitte. Kohus leidis, et telefoni käsitlemine AÕS § 18 kohaselt päraldisena on põhjendatud, kuna telefon on korteri rakenduses ning suurendab selle kasulikkust ja mugavust. Peaasja omanik vastutab aga päraldisega, s.o. telefoniga seotud kohustuste täitmise eest. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis linnakohtu otsust, jättes selle motiveerivast osast välja AÕS § 18 rakendamisega seotud põhjendused. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei teatatud AS-le Eesti Telefon abonendi surmast, telefoni asukoht jäi samaks ning seega võeti korteri üürnike poolt lepingulised õigused ja kohustused üle. Korteri erastanud kostjale jäi telefoniteenuste kasutamise õigus ja telefoni kasutati kuni selle likvideerimiseni 1. augustil 1996. a. Kostja väide, et tal puudus juurdepääs telefonile, ei ole õige, sest omanikuna oli tal õigus omandit kasutada. Kostjat ei vabasta lepingulistest kohustusest ka väide, et korteris elasid omaniku loal kolmandad isikud. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on ebaõigesti sidunud lepinguliste kohustuste täitmise asjaõigusseaduse sätetega, kuna nimetatud alustest ei tulene kohustus lepingut täita. Telefon ei ole eluruumi päraldis, kuna nad ei teeni ühist majanduslikku eesmärki. Kassatsioonkaebuses palub Ü. Koduste esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Kohus ei ole esitanud ainsatki põhjendust ega viidanud ühelegi seadusele, mille alusel pidanuks kassaatorile üle minema A. Koduste kohustused telefoniabonentlepingu järgi. Kohus on jätnud tähelepanuta, et TsK § 241 lg 1 p. 1 kohaselt kohustis lõpeb isiku surmaga. TsÜS § 59 lg 3 kohaselt saavad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna ainult tehingu, seaduse või muu õigusakti alusel. Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu Ü. Koduste seletuste ja vastuväidetega. Kohtuotsuses puudub tõendite analüüs ning tõendeid ei ole hinnatud. Kohus käsitleb abonentlepingut, mida tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud ega kohtus uuritud, seega ei saa kohus TsKS § 228 lg 2 kohaselt sellele ka otsust rajada. Otsuses on oluline vastuolu, kuna algselt väidab kohus, et tasumiskohustus on üürnikel ning seejärel leiab, et see kohustus on omanikul. Samuti on kohus jätnud motiveerimata, kellel ja millise õigusakti alusel lasus kohustus teavitada AS-i Eesti Telefon abonendi surmast. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et kassaator kordab sisuliselt apellatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt isiku vastutus telefoni kasutamise eest saab tuleneda vaid abonenttelefoni eeskirjaga sätestatud lepingust. Telefoni kasutamine ja sellest tekkinud võlg on tõendatud kõnede väljavõtetega, arvetega ning teatisega võla suuruse kohta. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse sätete ebaõige kohaldamise tõttu. Kohus on asunud seisukohale, et pooltel oli lepinguline vahekord ja otsuses märkinud, et kostja on jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse tasuda telefoniside teenuse kasutamise eest. Vastuolus TsKS §-ga 232 lg 4 on kohus kohtuotsuses jätnud pooltevahelise lepingusuhte tekkimise aja ja alused tuvastamata. Nende asjaolude tuvastamise ja põhjendamise ning pooltevahelise suhte kvalifitseerimise vajadus tuleneb sellest, et hagi on esitatud üldkasutatava telefonivõrguga liitumise lepingu alusel, kuid kostja eitab igasugust lepinguvahekorda hagejaga ja sel alusel keeldub tema korteris olnud telefoni eest tasumast. Asja uuel läbivaatamisel on vajalik hageja nõudeid täpsustada, sest hagiavalduses on viidatud kohustise täitmise ja kohustise rikkumise eest vastutuse üldnormidele, mis hõlmavad nii lepingulisi kui mittelepingulisi kohustisi. On oluline selgitada, kas ja millisel alusel poolte vahel on kohustis tekkinud Juhindudes TsKS §-st 347, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ülle Kodustele 19. mail 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.