3-2-1-91-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. septembril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, A. "umilovi esindaja vandeadvokaat A.-E. Lukase osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. augustil 1997. a. Ants "umilovi esindaja vandeadvokaat Aino-Evi Lukase kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 1997. a. otsuse Ants "umilovi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Valga Maakohtule 5. aprillil 1994. a. esitatud avalduse kohaselt sündis Maria "umilovi ja Karl Tammeoru kooselust 5. jaanuaril 1949. a. avaldaja Ants "umilov. Avaldaja palus tuvastada juriidilise fakti, et 12. novembril 1993. a. surnud K. Tammeorg oli tema isa. Avaldajale on juriidilise fakti tuvastamine vajalik pärimisõiguse tunnistuse saamiseks. Valga Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Otsuse kohaselt sai avalduse esitamise ajal kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi (APK) § 59 järgi täisikka jõudnud isiku suhtes isadust tuvastada vaid omavahel abielus mitteolevate vanemate ühise avalduse alusel. K. Tammeorg oma eluajal sellist avaldust perekonnaseisuorganile ei esitanud. Maakohus leidis, et kuna abielu- ja perekonnakoodeksi sätted isaduse tekkimise aluste kohta hakkasid kehtima alates 1. oktoobrist 1968. a., siis isast põlvnemise tuvastamineon võimalik laste suhtes, kes on sündinud pärast 1.oktoobrit 1968.a. ning see on kooskõlas ka perekonnaseaduse (PkS) §-ga 135 lg 1. Asjast ei nähtu, et K. Tammeorg oleks oma eluajal nõuetekohasel viisil tunnistanud end A. "umilovi isaks. Samuti puuduvad avaldaja sünnitunnistusel andmed isa kohta. Maakohus leidis, et kui vallaslapse emaga koos elanud mees on surnud ilma ühisest kooselust sündinud lapse suhtes isaduse tuvastamiseks seaduses ettenähtud korras samme astumata, ei ole tema suhtes võimalik isadust tuvastada. A. "umilovi seletusest, tunnistajate ütlustest ja taluraamatu väljavõttest ei piisa isaduse fakti tuvastamiseks. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et ei ole seaduslikku alust pidada K. Tammeorgu A. "umilovi isaks. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti avalduse lahendanud kooskõlas PkS §-ga 135 lg 1 erimenetluse korras, sest vastavalt PkS §-le 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistajate ütluste ja asjas esitatud kirjalike tõenditega ei ole võimalik lugeda tuvastatuks A. "umilovi põlvnemist K. Tammeorust. Ringkonnakohus leidis, et Pühajärve Vallavalitsuse tõend, mis kinnitas avaldaja ja K. Tammeoru kooselu kuni viimase surmani ning et avaldaja korraldas K.Tammeoru matused, ei saa tõendada avaldaja põlvnemist K. Tammeorust. Ei ole tõendatud, et avaldaja ema ja K. Tammeorg elasid koos ja omasid ühist majapidamist avaldaja eostamise ajal. Tunnistajate L. Püssi ja V. Mägeri ütlustest ei nähtu avaldaja ema ja K. Tammeoru kooselu algusaeg.
Majaraamatu järgi algas kooselu 1957.a. Tunnistajate ütlusi, et K. Tammeorg suhtus avaldajassekui oma pojasse, ei saa lugeda isaduse omaksvõtuks. Avaldajal on õigus, et põlvnemise tuvastamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas oletatav isa on oma eluajal isadust tunnistanud või mitte. Kassatsioonkaebuses palus A. "umilovi esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi ja rikkunud protsessiõiguse norme ning jätnud jõusse maakohtu ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse. Maakohtu otsuses viidatud APK § 59 ei olnud maakohtu otsuse tegemise ajal 2. detsembril 1996. a. kohaldatav, kuna
Apellatsioonikohus leidis, et maakohus lahendas avalduse õigesti, kuid jättis tähelepanuta, et maakohus rikkus TsKS § 232 lg 4 sätteid, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohus jättis põhjendamata, miks avaldaja seletusest, tunnistajate ütlustest ja majaraamatu väljavõttest ei piisa isaduse fakti tuvastamiseks. Maakohtu otsus ei vastanud seaduses esitatud nõuetele ja apellatsioonikohus pidanuks oma seisukohta väljendama. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt TsKS §-st 88 lg 2 võib kohus teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid ise omal algatusel. Kohtul ei ole õigust omal algatusel kutsuda uusi tunnistajaid ja nõuda dokumentaalseid tõendeid, kui keegi protsessiosalistest ei ole seda taotlenud ning selles asjas on kokkuleppe sõlmimine seadusega lubatud. Kuna põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kokkuleppe sõlmimine võimalik, siis on kohtul õigus koguda tõendeid ka omal algatusel. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Aino-Eevi Lukasele 8. mail 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.