3-2-1-90-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. septembril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kolmandate isikute AS-i ASA Kindlustus ja Tallinna Reisibüroo ning kostja AS-i Lebor esindaja vandeadvokaat L. Glikmani ning hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. augustil 1997. a. AS-i ASA Kindlustus esindaja vandeadvokaat Leon Glikmani ja Tallinna Reisibüroo kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1997. a. otsuse Eesti Vabariigi hagis AS-i Lebor vastu rendilepingute kehtetuks tunnistamiseks ning 690 638 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ehitati Tallinnas Tatari 39 sõjaväeosale nr. 81319 eraldatud maa-alale polikliiniku hooned, mis võeti ekspluatatsiooni 1958. a. Polikliinik kuulus struktuuriüksusena endise NSV Liidu relvajõudude koosseisu. Vabariigi Valitsuse 9. mai 1994. a. korraldusega nr. 298-k anti hooned Justiitsministeeriumi haldusse ning Kaitseministeerium andis 6. juuni 1994. a. aktidega hagejale üle nii hooned kui ka kõik hoonetega seotud lepingud ja neist tulenevad nõuded. Hoonete ülevõtmisel selgus, et need on AS-i Lebor valduses sõjaväeosaga nr. 87525 1. novembril 1991. a. ja Kaitseministeeriumiga 19. oktoobril 1992. a. sõlmitud rendilepingute alusel. Hageja taotles rendilepingute kehtetuks tunnistamist, kuna need on vastuolus seadusega. Samuti palus hageja TsK § 477 alusel AS-lt Lebor välja mõista Eesti riigi arvel alusetult säästetud 690 638 krooni. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt tunnistati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a. otsusega endise NSV Liidu relvajõudude struktuuriüksuste halduses olevad hooned, rajatised, relvastus ja muu vara Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi omandiks ning keelati kõik tehingud selle varaga ilma valitsuse loata. Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992. a. määrusega nr. 215 kehtestati, et kõik endise NSV Liidu relvajõudude formeeringutega sooritatud tehingud, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega, tuleb ümber vormistada Kaitseministeeriumis. AS-i Lebor ja sõjaväeosa nr. 87525 vahel 1. novembril 1991. a. sõlmitud rendilepingu oli 2. aprillil 1992. a. kooskõlastanud Riigikantselei. Rendileping oli sõlmitud vastavuses tolleaegsete seadustega ning see vormistati ümber 19. oktoobril 1992. a. Vaidlusaluse lepingu lõpetamiseks seaduslikud alused puuduvad. Rendiseaduse § 20 kohaselt jääb leping kehtima ka uue omaniku suhtes. TsK § 477 alusel ei saa kostjalt 690 638 krooni välja mõista, kuna ta kasutab hooneid rendilepingu alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 1996. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati ning asi saadeti esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 14. novembri 1996. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna ringkonnakohus ei teatanud kolmandatele isikutele kohtuistungi toimumise aega ning ei põhjendanud, miks on vajalik saata asi uueks
läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Selliseid protsessiõiguse normide rikkumisi, mistingiksid asja tagasisaatmise linnakohtule, ringkonnakohtu otsusega ei olnud tuvastatud. Asja uuel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et asja arutamisel linnakohtus on rikutud protsessiõiguse norme määral, mis tingib otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Tallinna Linnakohus kaasas asja arutamisele kolmandate isikutena kõik Tallinnas Tatari 39 allrentnikud, teiste hulgas ka Tallinna Reisibüroo, kuid ei teatanud viimasele kohtuistungitest, rikkudes sellega TsKS §-s 64 sätestatud protsessiosalise õigusi. Kassatsioonkaebuses palub AS-i ASA Kindlustus esindaja tühistada apellatsioonikohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohus on vääralt kohaldanud protsessiõiguse norme. Kohtuotsuses ei osundata konkreetsele protsessinormile, mida esimese astme kohus on rikkunud. TsKS § 318 lg 2 on blanketne norm, milles nähakse ette esimese astme kohtu otsuse tühistamine mingi muu konkreetse protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Viide TsKS §-le 64 on asjakohatu, kuna nimetatud norm ei näe ette, et kutses protsessiosalise nimetuse osaliselt väär kajastamine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Pealegi on teise astme kohus toime pannud sama protsessiõiguse rikkumise, saates kutse "Reisbüroole Maret", jättes Tallinna Reisibüroole kutse saatmata. Tallinna Reisibüroo on linnakohtu kutsele vastates kasutanud nimetust "Reisibüroo Maret". Seega sai Tallinna Reisibüroo aru, et teda on kohtuistungile kutsutud, kuid pidas vajalikuks oma esindajat kohtusse mitte saata. Keegi protsessiosalistest ei ole palunud tühistada kohtuotsust motiivil, et kutsele on protsessiosalise nimi kantud osalise eksitusega. Tallinna Reisibüroo palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Tallinna Reisibüroo leiab, et tema õigusi ei ole linnakohus rikkunud. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et Tallinna Reisibürood istungitest ei teavitatud. Formaalne eksitus kutsel adressaadi nimes ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Tallinna Reisibüroolt ei ole seisukohta tema õiguste väidetava rikkumise kohta küsitud. Apellatsioonikohtu poolt ei ole Tallinna Reisibüroole kutset saadetud. Tallinna Reisibüroo oli Tallinnas Tatari 39 hoone allrentnik. Käesolevaks ajaks on leping lõppenud ja Tallinna Reisibüroo on hoonest välja kolinud. Vastustaja kassatsioonkaebustele kirjalikult ei vastanud. Kolleegiumi istungil palus AS-i ASA Kindlustus, Tallinna Reisibüroo ja AS-i Lebor esindaja kassatsioonkaebused rahuldada kaebustes toodud motiividel. Vastustaja esindaja pidas ringkonnakohtu otsust õigeks ja palus kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tallinna Linnakohus kaasas kostja taotlusel asjasse kolmanda isikuna Tallinna Reisibüroo. TsKS § 76 lg 2 kohaselt on kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, TsKS §-s 64 sätestatud protsessiõigused. Vastavalt TsKS §-le 64 on protsessiosalisel õigus võtta osa kohtuistungitest. Kuna apellatsioonikohus Tallinna Reisibürood kooskõlas TsKS §-dega 25 ja 26 asja arutamisele ei kutsunud, rikkus kohus TsKS § 318 lg 1 p. 2 sätteid. TsKS § 319 p. 3 kohaselt on apellatsioonikohtul õigus tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see
on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks või § 292 1. lõike punkti 2 alusel vajalik, saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises kohtu koosseisus. Kassatsioonkaebuses on Tallinna Reisibüroo kinnitanud, et tema allrendileping ruumide kasutamiseks Tallinnas Tatari 39 hoones on lõppenud ning ta on hoonest välja kolinud. Kassatsioonikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid (TsKS § 349 lg 2). Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus kohtuistungil tuvastama, kas Tallinna Reisibüroo allrendileping vaidlusaluses hoones ruumide kasutamiseks on lõppenud. Kui allrendileping on lõppenud, siis asja saatmine esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks põhjusel, et linnakohus ei kutsunud Tallinna Reisibürood kohtusse seaduse nõuete kohaselt ei ole vajalik, sest sel juhul asjas kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhted Tallinna Reisibüroo õigustele ja kohustustele ei mõju. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada AS-le ASA Kindlustus 30. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni ja OÜ-le Lebor 30. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.