Kohtulahend

3-2-1-86-97

MÄÄRUS

Tartus 19. juunil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. juunil 1997. a. Villu Esko erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1997. a. määruse Villu Esko hagis Raplamaa Riigikaitse Osakonna vastu puhkusetasu ja puhkuse kompensatsiooni maks-misega viivitatud aja eest 883 krooni saamiseks. Villu Esko oli alates 5. novembrist 1992. a. kuni 31. augustini 1996. a. Raplamaa Riigikaitse Osakonna teenistuses - algul ülema asetäitjana ja alates 2. jaanuarist 1996. a. mobilisatsiooni jaoskonna ülemana. Hagejaga oli sõlmitud tegevteenistuse leping, mis lõpetati kaitseväe juhataja käskkirjaga 31. augustil 1996. a. seoses tähtaja saabumisega. Hageja palus kostjalt välja mõista puhkusetasu maksmisega viivitamise eest 811 krooni ja kasutamata 3 puhkusepäeva eest kompensatsiooni maksmisega viivitamise eest 72 krooni. Rapla Maakohtu 15. jaanuari 1997. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt ja kostjalt mõisteti välja 732 krooni puhkusetasu maksmisega viivitamise eest puhkuseseaduse § 25 lg 1 ja 2 ning palgaseaduse §de 2 lg 1; 31 lg 6 ja 35 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 1997. a. määrusega maakohtu otsus tühistati ja lõpetati asjas menetlus TsKS § 218 p 1 alusel, kuna antud vaidluse lahendamine ei kuulu maa- ja linnakohtu pädevusse ja V. Eskol on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Ringkonnakohus leidis, et vaidluse lahendamisel juhindus maakohus ebaõigesti töölepinguseadusest. TsKS § 1 lg 2 alusel mõistetakse tsiviilasjana tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tööõigussuhtest tulenevaid vaidlusi. Tööõiguslik suhe tekib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel. TLS § 7 p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 p 3 alusel loetakse tegevteenistuseks lepingulist teenistust ohvitserina. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt on riigiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, ka Kaitsejõudude Peastaap ja riigikaitse osakonnad. V. Esko töötas Kaitseministeeriumi Raplamaa Riigikaitse Osakonnas. ATS § 12 lg 1 kohaselt ei reguleeri avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust. Seega ei ole lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes allutatud töölepinguseaduse regulatsioonile ning samuti ei laiene kaitseväeteenistusele avaliku teenistuse seadus. Vaidluste lahendamisel, mis tulenevad lepingulisest tegevteenistusest, tuleb lähtuda kaitseväeteenistusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis reguleerivad kaitseväe tegevust. KVTS ptk. XV reguleerib kaebuste esitamist kaitseväeteenistuse asjus ning selle kohaselt võib lõppastmes kaevata edasi halduskohtule. V. Eskoga oli sõlmitud tegevteenistuse leping. Seega ei kuulu antud vaidluse lahendamine maa- ja linnakohtu pädevusse ning menetlus tuleb lõpetada TsKS § 218 p 1 alusel. Erikaebuses palus V. Esko apellatsioonikohtu määruse tühistada. Apellatsioonikohus leidis ebaõigesti, et vaidluse peab lahendama halduskohus. KVTS ptk. XV ei reguleeri lepingulises