3-2-1-79-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. juunil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. juunil 1997. a. AS-i Tallinna Pank esindaja vandeadvokaat Meelis Margi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 1997. a. otsuse AS-i Tallinna Pank hagis AS-i Stevpal vastu eesõigusnõude tunnustamiseks AS-i Andres Metsar & Ko pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu otsuse järgi kuulutati Tallinna Linnakohtu 7. märtsi 1996. a. otsusega välja AS-i Andres Metsar & Ko pankrot. 3. juuni 1996. a. nõuete kaitsmise koosolekul vaidles AS Stevpal vastu AS-i Tallinna Pank nõude tunnustamisele eesõigusnõudena. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus AS Tallinna Pank tunnustada vaidlustatud nõuet PankrS § 84 alusel eesõigusnõudena. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmis AS Tallinna Pank 24. augustil 1994. a. ASga Andres Metsar & Ko laenulepingu, mille alusel viimane sai 4 miljonit krooni laenu intressiga 25 % aastas tagastamistähtajaga 17. august 1997. a. Kohustise täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja AS-i Desintegraator vahel 24. augustil 1994. a. kommertspandileping nr. 0741314 ja hoonete pandileping nr. 173-1314 ning hageja ja pankrotivõlgniku vahel 24. augustil 1994. a. hoone Tallinnas Pikk tn 4/6/8 rendilepingust tulenevate õiguste pandileping nr. 075-1314, 6. oktoobril 1994. a. kommertspandileping nr. 109-1314 ja 5. jaanuaril 1995. a. kommertspandileping nr. 198-1314.
apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt rendiseaduse §-st 9 võib rentnik renditud varaga tehinguid teha vaid rendileandja nõusolekul. Ei ole tõendatud, et rendileandja oleks nõusoleku andnud. Seega on linnakohus põhjendatult jätnud nõude pandilepingu nr. 075-1314 järgi rahuldamata. Kassatsioonkaebuses palub AS-i Tallinna Pank esindaja tühistada ringkonnaohtu otsuse 24. augustil 1994. a. sõlmitud pandilepinguga nr. 075-1314 tagatud nõude eesõigusnõudena tunnustamata jätmise osas ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel andnud hinnangut hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele ning muutnud täielikult linnakohtu hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, leides, et rendiseaduse § 9 kohaselt on rentniku varaliste õiguste pantimiseks vajalik rendileandja nõusolek. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu poolt nimetatud sätte laiendav tõlgendamine on ebaõige, kuna rentnik ei andnud hagejale midagi allrendile, vaid pantis rendilepingust tulenevad rentnikule kuuluvad õigused. AÕS § 277 lg 1 järgi on lubatud pantida varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud ning pandilepingu vorm, kui see ei tulene teistest seadustest, on jäetud lepingupoolte otsustada. Nõudeõiguste pandi registreerimine või registreerimata jätmine ei mõjuta pandilepingu kehtivust, kui lepingu pooled ei ole lepingutingimustes sellist tagajärge ette näinud. Vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et järgitud ei ole AÕS §-s 299 sätestatud ettevõtte varaliste õiguste pandi registreerimise nõuet. Seega ei ole pandileping jõustunud ning hageja nõue on alusetu. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel osalisele tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et pandilepingust nr. 075-1314 tuleneva nõude jättis linnakohus põhjendatult rahuldamata. Apellatsioonikohus põhjendas oma seisukohta rendiseaduse §-le 9 tuginedes. Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et vaidlusaluse pandilepingu järgne nõue ei kuulu rahuldamisele tulenevalt rendiseaduse §-st 9, mille kohaselt rentnik võib renditud varaga tehinguid teha vaid rendileandja nõusolekul. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et pandilepingu esemeks oli rendileandja vara, siis rendiseaduse § 9 kohaldamisele ei kuulu. Rendilepingust tulenevad rentniku õigused ei kuulu rendileandjale. Ringkonnakohus jättis põhjendamata, miks jäävad tähelepanuta apellandi väited, et linnakohus on AÕS § 277 lg 1 vääralt tõlgendades ekslikult leidnud, et vaidlusalune pandileping oli suunatud registerpandi seadmisele, mitte aga varaliste õiguste pantimisele. Tulenevalt TsKS §-dest 301 lg 1 ja 228 lg 1 oleks apellatsioonikohus pidanud apellandi väidetele otseselt vastama ja oma seisukohti põhjendama. Vastavalt AÕS §-le 277 lg 1 võib pantida asju, väärtpabereid ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud. Vaidlusaluse pandilepingu sõlmimise ajal 24. augustil 1994. a. kehtinud AÕS §st 309 tulenevalt võis ettevõtte vallasvarale seada registerpandi (kommertspant). Pandilepingu nr.
075-1314 esemeks olid rendilepingust tulenevad rentniku õigused. Otsuses ei ole põhjendatud kohtu järeldust, et pandileping oli suunatud registerpandi seadmisele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esmalt tuvastada, millist liiki pandi seadmisele oli vaidlusalune pandileping suunatud ja missuguseid rendilepingust tulenevaid rentniku õigusi pandilepingu pooled pantida soovisid ning seejärel anda õiguslik hinnang pandi tekkimisele tehingu tegemise ajal kehtinud asjaõigusseaduse pandiõiguse sätetest lähtudes. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium, o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 1997. a. otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS-i Tallinna Pank hagi 24. augusti 1994. a. pandilepinguga nr. 075-1314 tagatud nõude tunnustamiseks eesõigusnõudena AS-i Andres Metsar ja Ko pankrotimenetluses ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Tallinna Pank 2. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.