Kohtulahend

aga osatähe maksumuse ulatuses. Põhikirja muudetud redaktsiooni järgi on osanikul õigus ühingust välja astuda ja saada vara natuuras, kui ta alustab talupidamisega. Maakohus otsustas jätta läbi vaatamata hageja nõude tööosaku 137 908 krooni saamiseks, sest sellelt on tasumata riigilõiv. Seda nõuet kostja tunnistas. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud moraalse ja materiaalse kahju tekkimist. Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 1997. a. otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega oli jäetud rahuldamata J. Muhu hagi tööosaku 137 908 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Selles osas tehti uus otsus ja hageja kasuks mõisteti kostjalt tööosak välja. Kostjalt mõisteti välja riigilõiv 4637 krooni ja advokaaditasu 5496 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et hageja põhjendas vara natuuras eraldamise nõuet argumentidega, mis osaliselt on lahendatavad halduskohtus ja osaliselt tsiviilkohtus. Tuginemine põllumajandusreformi seadusele, viited selle rikkumisele, nagu liialt lühike tähtaeg vara erastamistaotluste esitamiseks ja põllumajandusreformi korras hageja avalduse rahuldamata jätmine, kohustamine erastada vara - ei kuulu lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Maakohus märkis õigesti, et reformikavas määratud tööosakute käsutamise kord, tervikvarad ja vara natuuras eraldamise tähtajad, on vaidlustatavad kaebustega halduskohtuni välja. Nõue õiguse tunnistamiseks osaühingust välja astuda on tsiviilõigusliku iseloomuga. Maakohus jättis õigesti selle nõude rahuldamata. Põhikirja p. 14 nii endises kui uues redaktsioonis sätestas põhikapitali vähendamise õiguse, kui osanik astub ühingust välja. Punkt 23 redaktsioon sätestas, et osanikul ei ole õigust nõuda osamaksu tagastamist, kuid erandkorras võib see siiski toimuda iseseisva talupidamise alustamisel osamaksu arvel oleva varaga natuuras, kusjuures saadava vara koosseisu, väärtuse ja üleandmise tähtajad määrab juhatus. Seega oli juhatusele antud õigus teatud tingimustel otsustada osaühingust väljaastumine koos vara eraldamisega osamaksu arvel, kuid see ei ole põhikirja teksti järgi juhatuse kohustus. Järelikult ei ole osanikul subjektiivset õigust juhatuse keeldumise korral nõuda kohtu kaudu ühingust väljaastumist ja kostja kohustamist teatud vara erastada põhikirja sätete alusel. Põhikirja p. 23 sellise tõlgenduse poolt räägib osaühingu kui äriühingu olemus. Selle järgi kuulub osanikule osa, mida ta võib põhikirjas sätestatud tingimustel käsutada. Osaühingu vara kuulub osaühingule (ÄS §-id 148 ja 149). Täisühingu puhul saab rääkida ühingust lahkumisest ja sissemaksu tagastamisest (ÄS §-id 107 ja 111). Hageja tuginemine asutamislepingule ei ole asjakohane, sest osaühingu asutamislepingu eesmärk on ühingu asutamine ja tema reguleeriv toime lõpeb ühingu asutamisega, s.o. põhikirja kinnitamisega ja osaühingu registreerimisega ettenähtud korras. Apellatsioonikohus leidis, et maakohus keeldus ebaõigesti tööosaku väljamõistmisest. Otsus selles osas on vastuoluline. Kohus märkis otsuse põhjendavas osas, et menetlus tuleb lõpetada, kuid resolutiivosas jäeti hagi rahuldamata. Viide riigilõivu tasumata jätmisele või kostja poolt nõude tunnistamisele, ei anna alust nõuet rahuldamata jätta. Pooled kinnitasid, et hageja tööosak läks ülekostjale. Sellega oli hageja jaoks põllumajandusreform lõppenud ja tal oli õigus nõuda tööosaku

hüvitamist TsK § 477 (alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustus) alusel. Kostja on osaliselt seda nõuet tunnistanud. Apellatsioonikohus leidis, et hagejal on õigus tööosaku väärtuse hüvitamist nõuda selle nominaalväärtuses, s.o. ulatuses, millega tööosak üle läks. Apellatsioonikohus leidis, et maakohus jättis õigesti tõendamatuse tõttu rahuldamata kahjunõude 70 000 krooni. Hageja ei ole määratlenud, kas talle tekitati moraalset või varalist kahju. Kohus leidis, et äriplaanide luhtumise vältimiseks on õige äriplaane rajada vaid olemasolevale varale (hooned, ehitised) ja pealegi jättis kohus vara natuuras eraldamise nõude rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes moraalne kahju tingituna tema osakute vormistamise hilinemisest. Kassatsioonkaebuse esitasid hageja ja kostja esindajad. Hageja esindaja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi vara eraldamiseks ja kompenseerimiseks maksumusega 903 370 krooni. PRS § 17 ja 19 lg 5 kohaselt on tööosaku omanikul õigus nõuda vara natuuras eraldamist. Likvideerimise või reorganiseerimise kava ei tohi piirata õigustatud subjekti õigust vabalt käsutada oma ühistatud vara ja/või tööosakut. Osaühingu asutamislepingu p.-s 7 oli tingimus, et osaühingust on võimalik välja astuda varaga natuuras. Eesti õiguse üldpõhimõtteks on õiguspärase ootuse printsiip, mis tähendab, et seaduses tehtav muudatus ei tohi õiguse subjektide suhtes olla sõnamurdlik. Sama kehtib ka lepingute kohta, sest lepinguid peab täitma. Kui asutajad leppisid kokku, et osaühingust on võimalik välja astuda osaku arvel saadaoleva varaga natuuras, siis ei saa üldist konsensust muuta häälteenamusega. Osaühing moodustus ühismajandi varast ja osanikeks said endise ühismajandi tööosakute omanikud. Ühismajandi kogu vara maksumus oli 35 842 961 krooni ja sellest tööosakute väärtus 21 027 270 krooni. Osakapital ei kujunenud sissemaksetest. Osaühing hakkas kasutama ka võõrast vara ja sai sellest tulu. Osaühing oleks pidanud kinni pidama asutamislepingust. Hageja esindaja kassatsioonkaebuses leiti, et moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõue jäeti ebaõigesti rahuldamata tõendamatuse tõttu. Seadus ja kohtupraktika ei ole sätestanud moraalse kahju suuruse määramise metoodikat ja aluseid. On kohtu hinnata, kas moraalse kahju suurus on põhjendatud. Osaühingu juhatus viivitas 9 kuud osatähtede omandiõiguse üleminekuga, mis takistas hagejal oma õiguste realiseerimist. Hageja tegi ettevalmistusi lihatöötlemisseadmete ostmiseks: ostis kokku osatähti ja tööosakuid, et alustada iseseisva ettevõtlusega teades, et ta saab vara natuuras eraldada. Senini on välja maksmata 137 908 krooni, mis kolme aastaga on inflatseerunud ja mis on otsene varaline kahju. Kostja esindaja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada või otsust muuta osas, millega kostjalt mõisteti välja 137 908 krooni ja jätta selles osas hagi rahuldamata; samuti palus kostja esindaja hagejalt välja mõista tasu advokaadi abi eest 8968 krooni. Apellatsioonikohus kohaldas hagi ja apellatsiooni piire ületades omaalgatuslikult uut hagi alust ja mõistis kostjalt välja 137 908 krooni TsK § 477 alusel, milles sätestatakse alusetust rikastumisest tulenev kohustis. Kohus ei põhjendanud, miks peab kostja tööosakute eest tasuma arvestusliku nominaalväärtuse, aga mitte hariliku (tegeliku) väärtuse. Nominaalväärtus on üle kümne korra kõrgem, kui tööosaku tegelik väärtus. AÕS §-s 29 sätestatakse, et asja hinnatakse hariliku väärtuse

või valdaja erilise huvi alusel; asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja ei ole kunagi omaks võtnud, et ta peab hagejale just 137 908 krooni maksma. Kohus jättis tähelepanuta, et tööosak on väärtpaber, mis annab õiguse nõuda PRS §-s 17 loetletud toimingute teostamist. Tööosak ei ole kostjale üle läinud. Kostjale läks üle ühismajandi vara. Ei ole tõendatud, et hageja vara vähenes ja kostja vara suurenes vaidlustatud summa ulatuses. Poolte vahel on lepinguline suhe, mis välistab TsK § 477 kohaldamise. Kohtuotsusega ei ole tuvastatud hagejal tegeliku kahju tekkimist vara vähenemisega või kostjal vara suurenemist just 137 908 krooni. TsK § 477 eristab kahte aluseta omandamise võimalust: kui vara omandati seadusliku aluseta või lepingulise aluseta. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, kummaga on tegemist. Tööosak on väärtpaber, mille omamine annab PRS §-s 17 nimetatud õigused. Seadus ei näe ette tööosaku nominaalväärtuse rahalist hüvitamist. Tööosakut saab võõrandada lepinguliselt kokkuleppehinnaga. Hageja käsutas tööosakuid väärtuses 903 370 krooni, paigutas need osaühingusse Estonia ja sai nende vastu osatähe. Osaühingusse ei ole paigutatud tööosakut 137 908 krooni ja selle eest nõudis hageja hüvitust. Kohus ajas segamini tööosaku kui väärtpaberi ja vara, mis on üle läinud ühismajandi õigusjärglasele. Ekslik on kohtu seisukoht, et põllumajandusreform on hageja jaoks lõppenud seoses tööosakute üleminekuga kostjale. Seadus ei näe ette osaühingu kohustust hüvitada tööosak rahaliselt. Kostja esindaja leidis kassatsioonkaebuses, et apellatsioonikohus jättis ilma põhjendamata rahuldamata taotluse advokaadiabi kulude väljamõistmiseks. Vastuses hageja kassatsioonkaebusele leidis kostja esindaja, et hagi osaline rahuldamata jätmine oli õige. Kostja ei pea hagejale andma vara, mille hageja välja valis. Kassatsioonikohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid ega anda tõenditele hinnangut. Väide, et reform toimus kiiresti, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Põllumajandusreformi kava ei ole vaidlustatud ja seda ei saa arutada. Asjakohatu oli viide õiguspärase ootuse printsiibile. Kassatsioonkaebusest ei selgu, millise seaduse kehtestamisega oli riik, kes ei ole vaidluses kostjaks, sõnamurdlik hageja suhtes. Hageja õigused tulenevad asutamislepingust. Osaühingu liikmel ei ole õigust nõuda osamaksu tagastamist ühingu tegutsemise ajal. Osaühing on osamaksude omanik. Seadusega vastuolus olevad lepingusätted on tühised algusest peale. Hageja pidi teadma, et ta ei saa osamaksu tagasi nõuda ja pidi arvestama, et põhikirja võidakse muuta. Hageja ei ole osaühingule üle andnud seda vara, mida ta praegu nõuab. Vastuses leidis kostja esindaja, et moraalse kahju tuvastamine nõuab õigusvastase käitumise, süü, põhjusliku seose ja kahjuliku tagajärje tõendamist, aga hageja ei ole seda teinud. Äriplaani luhtumine on saamatajäänud tulu, aga mitte otsene kahju. Kahju suurus peab olema tõendatud. Lihtsalt tsiviilasja lahendamine kohtus ei too kaasa moraalse kahju nõudmise õigust. Kolleegiumi istungil palusid hageja ja tema esindaja nende esitatud kassatsioonkaebuse rahuldada. Kostja esindaja jäi oma kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati hagi kostjalt 137 908 krooni väljamõistmiseks, riigilõivu ja advokaaditasu väljamõistmiseks. TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ka seaduste kohaldamine kohtuotsuses peab olema põhjendatud. Apellatsioonikohus rahuldas hagi 137 908 krooni nõudes

TsK§ 477 alusel. Seejuures pole aga kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid, mis on vara alusetu omandamise kohustise tekkimise tingimusteks: ühel isikul kahju tekkimine vara vähenemise või mittesaamise teel ning teisel isikul vara suurenemine ning põhjuslik seos nende vahel, vara omandamine ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta ja omandaja süü puudumine omandamises. Sellega on kohus rikkunud TsKS §-s 232 lg 4 sätestatut, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas peavad olema märgitud ka kohtu tuvastatud asjaolud. Pärast asjaolude tuvastamist saab kohus otsustada, millist seadust tuleb asjas kohaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul arvestades TsKS §-s 230 lg 2 sätestatud piirangut tuvastada asjaolud ja seejärel kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. TsKS § 57 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kõik kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, siis mõistetakse kohtukulud hagejale proportsionaalselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga proportsionaalselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalisel rahuldamisel võib kohus kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda. TsKS § 58 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viie protsendi ulatuses hagi rahjudatud osast, kuid mitte üle seadusega kehtestatud määra. TsKS §-de 44 p. 2 ja 49 p. 7 kohaselt on kohtukuludeks asja läbivaatamise kulud, sealhulgas poole advokaadikulud. Asja uuel arutamisel peab apellatsioonikohus põhjendama kohtukulude (advokaadi abi eest tasumise kulude) jaotamist poolte vahel (TsKS § 228 lg 1). Apellatsioonikohus jättis õigesti muutmata maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue eraldada vara natuuras ja maksta kompensatsiooni kokku maksumusega 903 370 krooni. Apellatsioonikohtu otsus jätta rahuldamata nõue 903 370 krooni ulatuses vara eraldamiseks ja rahalise kompensatsiooni maksmiseks on õige. Asutamislepingu sõlmimise ajal 3. aprillil 1993. a. reguleeris osaühinguga seonduvat Vabariigi Valitsuse 13. juuni 1990. a. määrusega nr. 122 kinnitatud majandusühingute põhimäärus (põhimäärus), mis oli vastu võetud tulenevalt ettevõtteseaduse §-dest 1 lg 2 ja 17. Põhimääruse p. 14 kohaselt on osaühing oma kinnis- ja vallasvara ning tasutud osamaksude omanik. Põhimääruse p. 15 lg 6 kohaselt ei olnud osaühingu osanikul õigust nõuda tema osamaksu tagastamist ühingu tegutsemise ajal. Asutamislepingu seadusevastase p. 7 täitmatajätmine, milles sätestati õigus osaühingust välja astuda koos osaku arvel saadaoleva varaga natuuras, ja kostja põhikirja kooskõlla viimine majandusühingute põhimäärusega ei ole õiguspärase ootuse printsiibi rikkumine. Hageja kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõue tõendamatuse tõttu. Kaebuses ei vaidlustatud protsessinormide mittejärgimist tõendite hindamisel. Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja ei ole piiritlenud talle tekitatud varalise kahju ulatust. Hüvitamiselekuuluva moraalse kahju suuruse määrab kohus, kuid selle eelduseks on moraalse kahju olemasolu. Kohtuotsustes leiti, et moraalne kahju ei ole tõendatud. Seega jätsid kohtud põhjendatult hagi selles osas rahuldamata.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1997. a. otsus osas, millega OÜ-lt Estonia mõisteti Jüri Muhu kasuks välja tööosaku eest 137 908 krooni, riigilõiv 4637 krooni ja advokaaditasu 5496 krooni ning selles osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1997. a. otsus osas, millega jäeti rahuldamata Jüri Muhu hagi OÜ Estonia vastu osaühingust välja astumiseks, vara eraldamiseks ja erastamiseks maksumusega 364 895 krooni, käibevara ja kompensatsiooni saamiseks 538 475 krooni ning õiguste ahistamisega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju 70 000 krooni hüvitamiseks. Jüri Muhu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. OÜ Estonia kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada OÜ-le Estonia 5. veebruaril 1997. a. tasutud kautsjon 1435 (ükstuhat nelisada kolmkümmend viis) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.