Kohtulahend

millega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole apellatsioonkaebuse põhjendused, vaid protsessiseaduse rikkumine, mis viis asja ebaõigele otsustamisele. Vastuses hagile ja maakohtu istungil väitis kostja, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel ning et liikluskahju peab hüvitama ASA Kindlustus. Maakohus tuvastas õigesti, et tegemist on liikluskahjuga, kuid jättis põhjendusi esitamata tähelepanuta kostja teise väite, et kahju peab hüvitama ASA Kindlustus. Vastavalt kindlustusseaduse §-le 18 läheb kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Sama sätestab ka LKS § 27 lg 5. Liikluskahju hüvitamise kohustus lasub kostja kindlustusandjal, s.o. ASA Kindlustusel. ASA Kindlustusel võib olla regressiõigus kostja vastu üksnes LKS § 38 lg 2 sätestatud alustel. Asjas ei ole tõendatud LKS §-s 38 lg 2 sätestatud ühegi tingimuse olemasolu ning kostja vastu ei saa regressinõuet esitada ei tema kindlustusandja ASA Kindlustus ega ka kannatanu kindlustusandja Sampo Kindlustus. Kassatsioonkaebuses palus kolmas isik ASA Kindlustus apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus asus ekslikule seisukohale, et autoratta eraldumisega põhjustatud kahju on liikluskahju liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 4 mõttes. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus rikkus TsKS § 228 lg 1 nõudeid, kuna tühistas maakohtu otsuse ilma protsessuaalse aluseta. Apellatsioonikohus rikkus ka TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 4 nõudeid. Kohtuotsuses puuduvad motiivid protsessiõiguse normi rikkumise, samuti selle kohta, miks kohus leidis, et väidetav protsessiõiguse normi rikkumine võis viia valele otsustamisele. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 301 nõudeid, mille kohaselt kohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebuses ei palutud kontrollida esimese astme kohtu järeldust, et asjas on välistatud kostja kui suurema ohu allika valdaja vastutus. Kohus rikkus TsKS § 230. Hageja ei palunud tuvastada ASA Kindlustuse vastutust liikluskahju eest ja piiratud regressiõigust, mistõttu kohus ei saanud neid asjaolusid ASA Kindlustuse suhtes hagi väliselt tuvastada. Tehes sisulise otsuse kolmanda isiku kahjuks rikkus kohus tema TsKS §-des 70 lg 2, 76 lg 1, 146 lg 2 p. 3 sätestatud õigusi. Kohtuotsuse tegemisega rikuti kolmanda isiku TsKS §-des 76 lg 2 ja 64 sätestatud õigust vastu vaielda hageja põhistustele, kuna kolmandal isikul võimaldati anda vastus üksnes apellatsioonkaebusele, kuid ta ei saanud vaidlustada neid motiive, sh. materiaalõiguse norme, mida kohus omaalgatuslikult kohaldas. Sellega kaasnes TsKS §-de 10 ja 6 rikkumine. Vastustaja Sampo Kindlustus nõustus ASA Kindlustuse kassatsioonkaebusega ning leidis, et apellatsioonikohtu otsus ei ole õige. Vastustaja Palamuse Saeveski leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsKS § 347 lg 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus tühistas maakohtu otsuse TsKS § 318 lg 2 alusel, mille kohaselt on

apellatsioonikohtul õigus protsessiosaliste nõudmisest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need rikkumised võisid viia või viisid asja ebaõigele otsustamisele. Selle sätte kohaldamisel peab apellatsioonikohus viitama protessiõiguse normile, mida esimese astme kohus on rikkunud. Samuti tuleb otsuses märkida põhjendused, miks kohus leiab, et selle sätte rikkumine võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele. Kuna apellatsioonikohus otsuses ei märkinud, millise protsessiõiguse normi rikkumine tõi kaasa maakohtu otsuse tühistamise, siis rikkus ta TsKS §-de 228, 229 ja 232 lg 4 sätteid. Apellatsioonikohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtu poolt tuvastatud asjaoludel tekkinud kahju on liikluskahju liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 4 lg 3 kohaselt ning et liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 27 lg 5 redaktsioonist tulenevalt peab liikluskahju liikluskindlustuse seaduses ning liikluskindlustuse üld- ja lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitise piirmäärade ulatuses hüvitama liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Põhjendatud ei ole kassaatori väide apellatsioonikohtu poolt apellatsioonkaebuse ja hagi piiride ületamise kohta. Ka ei ole apellatsioonikohus teinud otsust AS-i ASA Kindlustus suhtes. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le ASA Kindlustus 14. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 350 (kolmsada viiskümmend )krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.