3-2-1-75-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. juunil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja vandeadvokaat A. Tammeri ja AS-i Saare Lubi esindaja vandeadvokaat P. Järve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. mail 1997. a. Hageja esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 1997. a. otsuse Urmas Lõhmuse hagis AS-i Saare Lubi vastu kaasomandiõiguse tunnistamiseks ja AS-i Saare Lubi vastuhagis Urmas Lõhmuse vastu kahju 1 244 757 krooni hüvitamiseks.
tekitatud kahju hüvitamisele, kui kahju tekitanu ei tõenda, et kahju tekkis mitte tema süül. Hageja süü kostjale kahju tekitamises ei ole tõendatud. 18. oktoobri 1993. a. volikirjas volitab AS Saare Lubi U. Lõhmust teostama müügitehinguid nii AS-ga Eesti Värv kui ka Tikkurila OY-ga. Volikirja kohaselt on volitatu kohustatud kooskõlastama juhatusega vaid hinnad ja kogused. Ei ole tõendeid, et AS-i Saare Lubi toodang oleks jäänud realiseerimata hageja tegevuse tõttu. Ka ei ole hageja süüd omaks võtnud. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 1996. a. otsusega maakohtu otsus tühistati. U. Lõhmuse hagi kaasomandiõiguse tunnistamiseks jäeti rahuldamata. AS-i Saare Lubi vastuhagi rahuldati osaliselt ja U. Lõhmuselt mõisteti välja 129 474 krooni. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on maakohus ebaõigesti tunnistanud hageja omandiõigust aktsiaseltsile. Sellist nõuet pole võimalik rahuldada, sest aktsiaseltsi vara kuulub seltsile endale, aktsionärile kuulub vaid aktsia ja sellega seotud õigused. Vastuhagi leppetrahvi maksmisega seotud kahju 129 474 krooni hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja oli teadlik kostja ja Kirjopiiska OY lepingust ning selle sisust ainumüügiõiguse kohta. Hageja oleks pidanud sellega teiste lepingute sõlmimisel arvestama seda enam, et volikirja järgi lasus tal kohustus eelnevalt kirjalikult kooskõlastada juhatuse otsusega hinnad ja kogused. Kuivõrd AS-i Saare Lubi toode ilmus Soome turule, mille eest kostja tasus leppetrahvi, siis on olemas põhjuslik seos hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Ärimees ja volitatud isik peavad ilmutama küllaldast tähelepanu ja hoolsust vältimaks põhjendamatut kahju. Tuginemine TsK §-le 448 ei ole iseenesest vale, kui lepingusuhetes ei ole vastutuse tingimusi määratletud ja kahju tekib sisuliselt lepinguvälise käitumisega. Ülejäänud vastuhagi nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna põhjuslikkuse ahel jääb liiga kaugele, et võtta hagejat materiaalsele vastutusele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas, millega rahuldati osaliselt AS-i Saare Lubi vastuhagi U. Lõhmuse vastu kahju 1 244 757 krooni hüvitamiseks ja selles osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus tühistas 10. märtsi 1997. a. otsusega maakohtu otsuse AS-i Saare Lubi vastuhagis U. Lõhmuse vastu tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõistis U. Lõhmuselt AS-i Saare Lubi kasuks välja 51 794 krooni ja riigilõivu. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole õige maakohtu otsuses tehtud viide TsK §-le 448 ning apellatsioonikohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb asjas kohaldada.
Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 313 lg 1 p. 2 nõudeid, kuna kohtuotsuses on jäetud esitamata apellandi nõuete sisu ja põhjendused. Aktsia sundvõõrandamine (äravõtmine, tasaarvestamine kahju katteks, seltsist väljaarvamine jne.) on lubamatu. Ringkonnakohus on lugenud õigeks tasaarvestuse hageja osakuga 77 680 krooni, viitamata seadusele, mille kohaselt võib teostada teisele isikule kuuluva väärtpaberi arvelt tasaarvestuse ning andmata toimunule õiguslikku hinnangut. Kohtuotsuses mõiste "osak" kasutamine on ekslik. Puutumuses aktsiaseltsiga puudub sellel mõistel eraldiseisev tähendus ning pole legaalselt mõistetav. Kohus leidis, et poolte vahel oli tegemist käsundiga, lepingulise suhtega ja hageja ei täitnud volituses esitatud tingimusi ja volitaja juhendeid. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid juhendeid, tingimusi ja lepingulisi kohustusi hageja ei täitnud. Seda ei selgu ka tsiviilasja materjalidest, sest vastuhagi ei rajanenud mitte käsundi mittekohasel täitmisel, vaid hageja poolt lepinguvälise kahju tekitamisel. Kohus rikkus TsKS § 301 lg 1 nõudeid, kuivõrd väljus apellatsioonkaebuse raamidest ja viitas asjaoludele, mida apellant ei esitanud. Kuna kohus kohaldas uut seadust, viidates TsK §-le 394 ning põhjendas vastuhagi osalist rahuldamist täiesti uute asjaoludega - käsundi mittetäitmisega -, siis on tegemist nii vastuhagi aluse kui ka eseme muutmisega. Kohtul ei olnud õigust esitatud vastuhagi sisustamiseks kvalitatiivselt uute väidetega ning üheaegselt muuta ka kohaldatavat seadust. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel lähtunud Riigikohtu otsusest, mille kohaselt tuleb hinnata, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise suhtega. Kohus ei väljunud apellatsioonkaebuse raamest, kuna kostja on vastuhagi esitamisest alates väitnud, et hageja ei järginud talle antud volitusi. Ringkonnakohus võib kohaldatavat seadust muuta. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel. AS-i Saare Lubi esindaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kostja nõudis vastuhagis hageja tekitatud kahju hüvitamist. Põhjendades oma nõuet, väitis kostja muu hulgas ka seda, et hageja eiras AS-lt Saare Lubi saadud volitusi. Samuti on kostja vastuhagis väitnud, et hageja nõustus 1. juuli 1994. a. üldkoosoleku otsusega tehtud ettepanekuga hüvitada tema poolt tekitatud esialgne kahju 129 474 krooni. Neid väiteid kordas kostja ka apellatsioonkaebuses. Seega on ekslik kassatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et apellatsioonikohus on vastuhagi eset ja alust muutnud ning väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kohtuotsuses termini "osak" kasutamine on kooskõlas terminoloogiaga, mida pooled kohtule esitatud dokumentides kasutasid. Vaidlust selle üle, milliseid mõisteid AS-i Saare Lubi põhikirjas ja teistes dokumentides terminitega "osanik" ja "osak" tähistatakse, ei ole pooled tõstatanud. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et ringkonnakohus on rikkunud TsKS § 313 lg 1 p. 2 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb apellatsioonikohtu otsuses märkida ka apellandi nõuded ja nende põhjendused. Kohtuotsuses apellandi nõudeid ja nende põhjendusi ei ole esitatud. Otsuses on vaid märgitud, et apellant toetas
kaebust. Kohus tuvastas, et 18. oktoobril 1993. a. anti hagejale volitus lubja müümiseks ning vahendamiseks Tikkurila OY-le ja AS-le Eesti Värv ning kvalifitseeris hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhte käsundina (TsK § 394). Kohtuotsusest aga ei nähtu, et asjas esitatud tõendeid oleks hinnatud käsundit reguleerivatest sätetest lähtudes. Kuna ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, siis tulenevalt TsKS §-dest 313 lg 1 ning 232 lg 3 ja 4 tuli võtta seisukoht kõigi vastuhagi alusena esitatud asjaolude tuvastatuse kohta ning anda õiguslik hinnang nii vastuhagi põhjendustele kui ka neile esitatud vastuväidetele ja kaalutlustele. Kohtuotsuses ei ole märgitud tuvastatud asjaolusid ja tõendeid, millele rajaneb kohtu järeldus, et hageja poolt volituses esitatud tingimuste mittetäitmine - müüdava lubja hinna ja koguste kirjalikult juhatuse otsusega kooskõlastamata jätmine - põhjustas kostjale 129 474 krooni suuruse kahju. Seega on motiveerimata kohtu järeldus, et hageja tekitas kostjale kahju. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et viibimisega AS-i Saare Lubi 1. juuli 1994. a. aktsionäride koosolekul on hageja omaks võtnud leppetrahvist ja muudest kulutustest tingitud kahju tekitamise kostjale. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta hageja väite, et 13. juuli 1994. a. AS-i Saare Lubi aktsionäride koosoleku otsusega tema osaku arvestamine kahju katteks oli ebaseaduslik. U. Lõhmuse hagi kaasomandiõiguse tunnistamiseks rahuldamata jätmisel ringkonnakohus selle väite osas seisukohta ei võtnud. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Heta 10. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 540 (viissada nelikümmend) krooni. Eesisuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.