lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-67-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.05.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-67-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.05.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-67-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed A. Kull ja J. Luik, kostja Ü. Leissoni esindaja vandeadvokaat S. Schneideri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

12.mail 1997. a. AS-i Kalev kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari 1997. a. otsuse AS-i Kalev hagis RAS-i Elumaja ja Ülo Leissoni vastu nõudega kohustada RAS-i Elumaja tunnistama RAS-i Kalev ja Tiiu Märtsoni vahel sõlmitud üürilepingut ning tühistada RAS-i Elumaja ja Ülo Leissoni vahel sõlmitud üürileping. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus RAS Kalev ES §-de 34, 57 lg 1 ja 58 lg 2 alusel kohustada RAS-i Elumaja tunnistama üürilepingut, mis oli sõlmitud RAS-i Kalev ja Tiiu Märtsoni vahel ja tühistada RAS-i Elumaja ja Ülo Leissoni vahel sõlmitud üürilepingu. Hageja põhjendas nõuet sellega, et korter Tallinnas Paasiku 12-44 on tööandja eluruum, mille asustamise õigus kuulub nende töötajale T. Märtsonile. Kuna RAS Elumaja on kohustatud tunnistama üürilepingut, mille hageja sõlmis T. Märtsoniga, siis tuleb Ü. Leissoniga hiljem sõlmitud üürileping tühistada. Hageja seletuste kohaseltvalmis 1992. a. RAS-i Kalev elumaja Paasiku 12. RAS-i Kalev taotlusel arvati Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Lasnamäe LOV) 26. septembri 1994. a. korraldusega nr. 732 1-toaline korter Paasiku 12-44 tööandja eluruumide hulka. Seoses RAS-i Kalev erastamisega kohustas majandusminister 9. veebruari 1995. a. käskkirjaga nr. 34 RAS-i Kalev üle andma maja Paasiku 12 bilansist bilanssi RAS-le Elumaja. 4. aprillil 1995. a. koostati maja üleandmisevastuvõtmise akt. Lasnamäe LOV 19. juuni 1995. a. korraldusega nr. 524 anti Paasiku 12-44 tööandja eluruumi asustamise õigus RAS-i Kalev töötajale T. Märtsonile, kellega RAS Kalev sõlmis samal päeval üürilepingu. 10. juulil 1995. a. sõlmis RAS Elumaja sama eluruumi kasutamiseks üürilepingu Ü. Leissoniga. RAS-st Kalev sai pärast erastamist 11. oktoobril 1995. a. AS Kalev. Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 1996. a. otsusega jäeti rahuldamata Ü. Leissoni kaebus Lasnamäe LOV
26.
septembri 1994. a. korralduse nr. 732 seadusevastaseks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohtu 21. novembri 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus tunnistas hageja ja T. Märtsoni vahel sõlmitud üürilepingut ning tunnistas kehtetuks RAS-i Elumaja ja Ü. Leissoni vahel sõlmitud üürilepingu. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 1997. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus ja jäeti AS-i Kalev hagi T. Märtsoniga sõlmitud üürilepingu tunnistamiseks ning RAS-i Elumaja ja Ü. Leissoni vahel sõlmitud üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Kassatsioonkaebuses palus AS Kalev apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja jätta linnakohtu otsuse muutmata. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Ü. Leissoni esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegiumi istungil palus Ü. Leissoni esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus otsustas ekslikult protsessis osalenud kolmanda isiku T. Märtsoni õiguste üle, jättes temaga sõlmitud üürilepingu tunnustamata. Sellega rikkus kohus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid. Kohus saab otsuse teha vaid protsessis osalenud poolte - hageja ja kostja - suhtes. T. Märtson hagi ei esitanud ega olnud kaasatud protsessi kostjana ning seetõttu puudus kohtul seaduslik alus otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Hageja palus tunnistada T. Märtsoniga sõlmitud üürilepingut ja tühistada Ü. Leissoniga sõlmitud üürilepingu. Otsusega jäeti hagi T. Märtsoniga sõlmitud üürilepingu tunnistamiseks rahuldamata, kuid kohus ei viidanud elamuseaduse paragrahvile, mille alusel kohus võinuks üürilepingut tunnistada või mitte tunnistada. Üürileping kehtib ilma kohtupoolse tunnistamiseta kuni lõppemiseni, ennetähtaegse lõpetamiseni või siis kehtetuks tunnistamiseni (ES §-d 51 ja 57). Kuna kohus jättis Ü. Leissoniga sõlmitud üürilepingu kehtetuks tunnistamata, siis on endiselt vaidlusaluse korteri kasutamiseks samaaegselt kaks üürilepingut. Asja uuel arutamisel peab kohus esmalt tuvastama, milliseid hageja tsiviilõigusi on vaidlusaluste lepingutega rikutud ning seejärel vaidluse lahendama. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari 1997. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Tiiu Märtsonile 7. märtsil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja T. Vernik Liikmed: A. Kull, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.