3-2-1-69-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, A. Dooneri ja O.-R. Oru esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. mail 1997. a. Otto-Roald Oru kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 1997. a. otsuse Otto-Roald Oru hagis Anne ja Teet Dooneri vastu eluruumist välja tõstmiseks. Tallinnas Valgevase 16 asuv elamu tagastati omandireformi käigus 19. aprillil 1994. a. Otto-Roald Orule. Anne Dooner oli sama maja korteri 3 üürnik Tallinna Pelgulinna Elamuekspluatatsioonivalitsusega 11. juunil 1990. a. sõlmitud üürilepingu alusel. Korteris elas ka tema poeg Teet Dooner, kelle süü tõttu tekkis 9. jaanuaril 1992. a. tulekahju, milles hävis täielikult korter 3 ning said kannatada maja teised ruumid. Hagis Tallinna Linnakohtule palus O.-R. Org lõpetada kostjatega üürileping ennetähtaegselt üürileandja algatusel ning kostjad eluruumist välja tõsta ES § 54 lg 1 p. 1 alusel, kuna kostjad ei ole tasunud üüri üle kolme kuu, ja ES § 54 lg 1 p. 3 alusel, kuna kostjad rikkusid tulekahjuga eluruume ega kasuta neid sihipäraselt. Hageja leidis, et üürileping on lõppenud ka ES § 53 kohaselt üürniku algatusel, sest kostjad elavad juba neljandat aastat uues elukohas Vääna 26 Tallinnas. Tallinna Linnakohus jättis 3. aprilli 1996. a. otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei rikkunud kostjad eluruumi tahtlikult, vaid seoses tuleõnnetusega. Hageja ei ole kostjatega uut üüri suurust kokku leppinud ning kostjad on tasunud üüri endises suuruses, seega ei saa väita, et üür on tasumata. Vaidlus üüri suuruse üle ei ole käesoleva hagi sisuks, kuna sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kohus leidis, et suuremad kahjustused majas on kostjad vastavalt oma võimalustele likvideerinud. Kostjad ei ela mõjuvatel põhjustel ajutiselt Valgevase 16-3 korteris, kuna kostjate piiratud võimaluste tõttu on remont korteris lõpetamata. Pealegi kestab 1994. a. septembrist kohtus vaidlus üürilepingu lõpetamiseks, mis on pannud kostjad lootusetusse olukorda. Ringkonnakohus jättis 20. septembri 1996. a. otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et üüri suurendamise teate avaldamine maja teadetetahvlil ei muuda üürilepingu tingimusi. Samuti ei ole tõendatud eluruumide mittesihipärane kasutamine, sest korteris on ulatuslik remont. Hageja üürileandjaks oleku ajal ei ole kostjad elu- ja abiruume lõhkunud. ES § 53 aga reguleerib üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist üürniku algatusel. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 23. jaanuari 1997. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kolleegium leidis, et otsus ei vasta TsKS § 229 nõuetele, kuna kohus ei ole teinud otsust hageja nõude osas lugeda üürileping lõppenuks üürniku algatusel. Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et kostjate käitumine ja olukord ei kinnita, et nad oleksid korterist lahkunud teise alalisse elukohta. Kostjad on korterist lahkunud ajutiselt, kuna korteris on
remont. Lahkumise ajutisust kinnitab ka see, et kostjatel ei ole õigus alaliselt teist eluruumi kasutada. Nad on vaidlusalusesse korterisse endiselt sisse kirjutatud ning tasunud üüri ja kommunaalteenuste eest. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning linnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuses palub O.-R. Org tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega lõpetada üürileping ennetähtaegselt. Kassaator leiab, et kohus on vääralt kohaldanud ES §i 53. Kostjad on lahkunud Valgevase 16-3 eluruumist alaliselt elama teise kohta ning sellel, kas kostjad lahkusid eluruumist nende endi põhjustatud tulekahju tõttu või oli neil juba varem olemas teine alaline elukoht, ei ole tähtsust. Oluline on, et kostjad ei ole vaidlusaluses eluruumis viis aastat elanud. Sissekirjutus eluruumi ei tõenda eluruumi faktilist kasutamist ega oma õiguslikku tähendust. Ka üürija kommunaalteenuste eest tasumine ei puuduta eluruumi faktilist kasutamist. Vastustajad kaebusega ei nõustu ning leiavad, et ringkonnakohtu otsus on õige. Kohtus ei ole leidnud tõendamist üürilepingu lõppemine ES § 53 kohaselt. Kostjad elavad mujal ajutiselt, kuna piiratud materiaalsete võimaluste tõttu on remont eluruumis lõpetamata. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuse motiivide põhjal ja A. Dooner pidas otsust õigeks. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostjad ei ole vaidlusalusest eluruumist lahkunud alatiseks elama teise kohta ja kohaldanud õigesti ES §-i 53, mis annab üürnikule õiguse üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks tema lahkumise korral alatiseks elama teise kohta ning ei luba üürniku ajutise eemalviibimise korral sellele tuginedes üürnikuga eluruumi üürilepingut lõpetada. Kassatsioonikohus kontrollib TsKS §-i 336 alusel üksnes, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kassatsioonikohus ei kontrolli ega hinda faktilisi asjaolusid, mis selles vaidluses seondusid korterist ajutise äraoleku või lahkumisega, millega kassaator oma kaebust põhjendab. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 1997. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.