Kohtulahend

müügilepingu alusel ei tekkinud ostjal omandiõigust vaidlusalusele elamuboksile, kuna müüja ei olnud õigustatud boksi E. Reimannile üle andma, mida ta ka ei teinud. TsK § 242 lg 1 sätestab, et ostu-müügilepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK § 246 järgi on müüja kohustatud teatama ostjale kolmandate isikute õigustest müüdavale asjale. Männiku Küla ei teatanud ostjale hageja õigustest müüdavale objektile ning ka faktilist üleandmist ei toimunud, kuna pankrotihalduri väidete kohaselt on vaidlusalune objekt endiselt Männiku Küla bilansis. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Männiku Küla sõlmis vaidlusaluse elamuboksi ehitamiseks 15. juunil 1993. a. lepingu A. Kärneriga ja 28. märtsil 1994. a. E. Reimanniga ning müüs elamuboksi 30. mail 1995. a. E. Reimannile. Müües elamuboksi E. Reimannile, jättis Männiku Küla täitmata endale lepingutega võetud kohustused A. Kärneri ees, mistõttu linnakohus tunnistas õigesti ostu-müügilepingu kehtetuks. Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse E. Reimann. Kaebuses märgitakse, et TsK § 355 mõistes oli A. Kärneri ja Männiku Küla vahel sõlmitud tööettevõtuleping. Kokkuleppe Männiku Küla ehitatavas ridaelamus boksi saamiseks saavutas 1993. a. alguses samuti E. Reimann ja tasus selle eest 13 000 kr. Kirjalikult vormistati kokkulepe 28. märtsil 1994. a., kui E. Reimann tasus täiendavalt 100 000 kr. ehitustegevuse ettemaksu. 30. mail 1994. a. sõlmis ta Männiku Külaga notariaalse ostumüügilepingu ja omandas selle alusel vaidlusaluse elamuboksi, mida kuni lepingu sõlmimiseni müüja kinnituse kohaselt lepingus ei olnud kellelegi teisele võõrandatud ega panditud, see ei seisnud keelu ega aresti all ja tema kohta polnud tõstetud vaidlust. E. Reimann registreeris ostu-müügilepingu Harju Maavalitsuse Hooneregistritalituses. Lepingu järgi veel tasumata 276 000 krooni tasus E. Reimann Eesti Hoiupanga kaudu, kellele pantis 1. juunil 1994. a. elamuboksi. Kassaator peab ringkonnakohtu otsust ebaõigeks, sest A. Kärnerile põhjustas kahju Männiku Küla, kellega tal oli lepinguline suhe, mida kohus on tuvastanud, mitte E. Reimann. E. Reimannil ei ole olnud mingisuguseid lepingulisi suhteid A. Kärneriga, mistõttu tal ei ole ka lepingulisi kohustusi tema ees. Kohus on jätnud tähelepanuta AÕS § 68, mis tagab E. Reimannile kui omanikule täieliku õigusliku võimu seaduse nõuete kohaselt vormistatud ostu-müügilepinguga omandatud asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

tõendite ümberhindamist, mis ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse. E. Reimannil ei tekkinud elamuboksile omandiõigust, kuna müüja ei olnud õigustatud boksi E. Reimannile üle andma ja seda ta ka ei teinud. Mitte 3. jaanuari 1995. a. leping, vaid selle hindamine kogumis kõigi teiste tõenditega sai aluseks 30. mai 1994. a. kassaatori ja Männiku Küla vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamisele. E. Reimanni vastuväited asjaõigusseaduse põhjal ei ole vaidluses kohased. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuse motiividele tuginedes. Vastustaja pidas apellatsioonikohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsKS § 347 p. 1 alusel. Ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjused ei anna alust elamuboksi ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohtud on pidanud piisavaks aluseks hagi rahuldamisele ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamisele AÕS valdust käsitlevaid üldsätteid paragrahvides 33, 34 ja 35 ning kohtuotsuses märkinud, et A. Kärner sai nende paragrahvide alusel seaduslikuks heauskseks valdajaks, mida rikkus E. Reimann. Kohtuotsuses ei ole osundatud seadusele, mis valduse väidetava rikkumise korral annab aluse Männiku Küla ja E. Reimanni vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistada. Hageja ei ole taotlenud oma õiguste kaitset valduse kaitse hagiga. Kohus on tuvastanud hageja ja Männiku Küla vahel tööettevõtulepingu olemasolu, mille kohaselt hageja omandiõigus pidi tekkima pärast elamu valmimist selle üleandmisega hagejale. Kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et enne seda, kui Männiku Küla müüs vaidlusaluse elamuboksi E. Reimannile, oleks A. Kärneril tekkinud omandiõigus elamuboksile. Tööettevõtulepingust võib tekkida tellija omandiõigus lepingu objektile selle üleandmisega tellijale pärast lepingus kokku lepitud tööde tegemist. Ringkonnakohus leidis, et müüja ei täitnud endale lepingutega võetud kohustusi A. Kärneri ees ja seepärast on E. Reimanniga sõlmitud ostu-müügileping kehtetu. Niisugune järeldus on kohtul jäänud õiguslikult motiveerimata. TsK § 246 rikkumine annab ostjale õiguse nõuda kas lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist või hinna vastavat alandamist. Ostja ei ole nõudnud lepingu lõpetamist. Selle lepingu pooleks ei olnud A. Kärner ja tema hagi alusel ostu-müügilepingu tühistamiseks ei piisa sellest, et A. Kärneril oli sõlmitud Männiku Külaga tööettevõtuleping kavatsusega omandada valmiv elamuboks. Omandiõiguse tekkimise aluseks vaidlusalusele elamuboksile, arvestades selle ehitamise tellimusi ja finantseerimist elamuboksi omandada soovivate isikute poolt, võis olla ka ostumüügileping. Niisuguse lepingu sõlmis Männiku Küla E. Reimanniga. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Elle Reimanni kassatsioonkaebus rahuldada ja tagastada temale 21. veebruaril 1997. a. tasutud kautsjon 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.