lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-65-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.05.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-65-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.05.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
508
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-65-97

MÄÄRUS

Tartus 19. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. mail 1997. a. Juri Morgeni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari 1997. a. määruse menetluse lõpetamises Juri Morgeni hagis Majandusministeeriumi vastu töölepingu vormistamiseks ja palga saamiseks. Juri Morgen esitas Tallinna Linnakohtule hagi Majandusministeeriumi vastu töölepingu vormistamiseks ja palga saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja RE Talmer Auto direktorina. Majandusministri 9. mai 1994. a. käskkirjaga nr. 130 määrati hageja palgaks alates 1. aprillist 1994. a. 3500 krooni kuus. RE Talmer Auto vara erastati AS-le Sperita. Majandusministri

26.jaanuari 1996. a. käskkirjaga alustati RE Talmer Auto likvideerimist. Hageja leidis, et temal oli töösuhe Majandusministeeriumiga. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et töösuhet hagejaga ei olnud. Tallinna Linnakohtu 29. novembri 1996. a. määrusega lõpetati TsKS § 218 p. 1 alusel tsiviilasja menetlus. Määruse motiivide kohaselt reguleerib töösuhteid valitsusasutustega avaliku teenistuse seadus (ATS), v.a. erandid, mis on sätestatud sama seaduse§-s 12. Nimetatud paragrahvis ei ole märgitud, et avaliku teenistuse seadus riigiettevõtete direktoritele ei laiene. Seega on hageja ja kostja vahel haldussuhe ning vaidlus ei kuulu linnakohtu pädevusse. Ringkonnakohus jättis hageja erikaebuse rahuldamata ja linnakohtu määruse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et hageja on aktsepteerinud, et tema tööandjaks oli Majandusministeerium, kelle tegevust ta vaidlustas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt on apellandil õigus pöörduda halduskohtusse Majandusministeeriumi kui valitsusasutuse tegevuse vaidlustamiseks. Sellise võimaluse annab apellandile ATS § 160. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus J. Morgen Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli J. Morgenil sõlmitud tööleping Majandusministeeriumiga TLS §-s 26 ettenähtud tingimustel, kuid Majandusministeerium jättis selle vormistamata. J. Morgenit ei ole kunagi avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras teenistusse nimetatud ning ta ei olnud ametnik. Vastuses erikaebusele pidas Majandusministeerium ringkonnakohtu määrust õigeks ja palus jätta erikaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 1 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maa- ja linnakohtud. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tsiviilasjadena ka tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja RE Talmer Auto direktorina. Riigiettevõtte põhimääruse p. 1 kohaselt on riigiettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus. Sama põhimääruse
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.punktist tulenevalt ei finantseerita riigiettevõtet riigieelarvest, v.a. riigiettevõtte kahjumi katmisel,

mis on tingitud tema tegutsemisest ebasoodsates majandustingimustes ega ole tekkinud ettevõtte enda süül. Seega ei ole riigiettevõte riigieelarvest finatseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine (ATS § 2 lg 1) ja töötamist riigiettevõttes ei reguleeri mitte avaliku teenistuse seadus, vaid tööõigus. Riigiettevõtte direktor ei ole avaliku teenistuse seaduse tähenduses avalik teenistuja. Riigiettevõtte direktorile laienevad tööseadused ning nende rakendamisel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Kuna J. Morgen pöördus kohtusse töövaidluse lahendamiseks, siis oli TsKS § 218 p. 1 kohaldamine väär. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari 1997. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Juri Morgenile 7. märtsil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.