3-2-1-63-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, Eriehitustööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 esindaja vandeadvokaat J. Lepiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. mail 1997. a. Eriehitustööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 likvideermiskomisjoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 1997. a. otsuse Eriehitustööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 likvideerimiskomisjoni avalduses Eriehitustööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 pankroti väljakuulutamiseks.
ettevõtte võlad katab erastamise korraldaja. Lisaks sellele sätestatakse ErS § 14 teises lõikes, et pärast ettevõtte likvideerimist järele jäänud vara läheb koos varal lasuvate õiguste ja kohustustega erastamise korraldaja bilanssi. Ka Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1993. a. määrusega kinnitatud erastamisele kuuluva vara erastamise korraldajale üleandmise korra p. 7 lg 1 kohaselt võtab erastamise korraldaja viie tööpäeva jooksul pärast likvideerimiskomisjoni aruande kinnitamist likvideerimise käigus realiseerimata varad oma bilanssi koos varaga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Nimetatud kord kehtib nii riigi- kui munitsipaalomandis oleva vara erastamisel. Tulenevalt eelnevast on mõeldamatu erastada munitsipaalvara võlgadeta sel viisil, et võlgade eest keegi tegelikult ei vastutaks. Niisugune võlgadest vabanemise moodus oleks vastuolus kogu erastamisseaduse mõttega. Kuna ettevõtte erastamisel erastamata jäänud võlgade eest vastutab erastamise korraldaja, ei ole ka sisulist alust EREV 2 pankroti väljakuulutamiseks. Kassatsioonkaebuses palus EREV 2 likvideerimiskomisjon ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskirjaga ei ole antud Tallinna Linnavaraametile kui erastamise korraldajale ettevõtte, mille vara erastati, likvideerimiseks volitusi. Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskirja p. 24 kohaselt haldavad erastatavaid ettevõtteid kuni erastamise lõpuleviimiseni need linnavalitsuse struktuuriüksused, kelle haldusalas nad tegutsevad, kui linnavalitsuse korraldusega ei ole selleks määratud linnavaraametit. Seetõttu ei lähe erastatava ettevõtte õigused ja kohustused üle erastamise korraldajale. Sellest tulenevalt ei saa kohaldada ErS § 14 lg 2, mille järgi erastamisnimekirja kantud ettevõtte likvideerimist korraldab erastamise korraldaja, vaid likvideerimist peab korraldama omanik, Tallinna linna esindav Tallinna Linnavalitsus. Ettevõtte, mille vara on erastatud, likvideerimisel ei ole kohaldatav ka ErS § 14 lg 3, kuna tulenevalt TsÜS §-st 6 lg 3 ei saa Tallinna Linnavaraamet osaleda iseseisvalt tsiviilõigussuhtes, siis ei saa ta pankrotiseaduse § 8 lg 3 alusel esitada pankrotiavaldust. Küll aga võib osaleda tsiviilõigussuhtes Tallinna Linnavalitsus kui omaniku, s.t. Tallinna linna esindaja. EREV 2 likvideerimiskomisjon moodustati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega, seega on talle antud ka volitused likvideerimismenetluse käigus pankrotimenetluse algatamiseks. Kassaator peab ekslikuks ringkonnakohtu viidet ErS §-le 10 lg 5, kuna see säte asub seaduse II peatükis, mis kannab nimetust "Erastamisagentuur", ja kehtib seega ainult Erastamisagentuuri kohta. Meelevaldne on apellatsioonikohtu seisukoht, et Tallinna linn võib tsiviilõigussuhetes osaleda oma ametite kaudu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt esindab linna volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus või linnapea. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Asja lahendamisel tuleb juhinduda EREV 2 erastamise ajal kehtinud erastamisseaduse redaktsioonist. ErS §-s 4 lg 2 oli sätestatud, et munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldamise alused ja erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu
eeskirja p. 14 järgi on munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldaja Tallinna Linnavarade Amet. EREV 2 vara erastati Tallinna Linnavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi ja erastatava vara nimekirja alusel. Kohtud kohaldasid õigesti ErS § 14 lg 3, mille kohaselterastamisnimekirja kantud ettevõtte kui võlgniku pankrotiavalduse võib esitada ainult erastamise korraldaja. Pankrotiavalduse aga esitas EREV 2 likvideerimiskomisjoni, kes Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskirja järgi erastamise korraldaja ei ole. Kuna avalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine ei olenenud sellest, kelle kaudu Tallinna linn juriidilise isiku õigusi teostab ja kohustusi täidab, siis ei pidanud apellatsioonikohus võtma seisukohta, kas Tallinna Linnavaraamet on asutuseks, kelle kaudu linn tsiviilõigussuhetes osaleb. Samuti ei ole tähtsust ringkonnakohtu seisukohal ErS § 10 lg 5 kohaldatavusest kohalike omavalitsusüksuste vara erastamisel, kuna kohtud ei ole teinud ühegi isiku suhtes otsust EREV 2 võlgade osas. Esitatud pankrotiavaldusega seoses peab kolleegium vajalikuks märkida, et munitsipaalettevõtte, kelle vara erastati, likvideerimine peab lisaks erastamist reguleerivatele õigusaktidele, olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a. määrusega nr. 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimäärusega. Nimetatud põhimääruse p. 21 kohaselt lähevad munitsipaalettevõtte likvideerimisel pärast eelarve, pankade ja teiste kreeditoride ees kohustuste täitmist järele jäänud vara ja vahendid üle munitsipaalettevõtte asutanud kohalikule omavalitsusele (kohalikele omavalitsustele) ettevõtte põhikirjas ettenähtud korras. Juhindudes TsKS-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 1997. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.