Kohtulahend

isik tegema pidi. Seega ei ole see ka vaadeldav kahjuna, mille riik peaks hüvitama. Samast põhimõttest on lähtutud rahandusministri 16. juuni 1993. a. määrusega kehtestatud "Juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvituse väljamaksmise ajutises korras", mille kohaselt ebaseaduslikult süüdistatavana vastutusele võetud isikule hüvitatakse seetõttu kaotatud töötasu ja konfiskeeritud vara, mida ei ole võimalik tagastada. Nimetatud kord ei ole küll seadus otseses mõttes, mahub aga normatiivaktina mõiste "seadus" alla selle laias tähenduses. Kassatsioonkaebuses palutakse apellatsioonikohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks. Kassaator leiab, et soovi olemasolu kulutuste tegemiseks ei tähenda põhjusliku seose puudumist õigusvastase käitumise ja kulutuste tegemise vahel. Isik võib soovida kulutuste tegemist selleks, et taastada kahju tekitamisele eelnenud olukord, kusjuures sellist soovi ei tekiks, kui kahju ei oleks tekitatud. Isiku kriminaalvastutusele võtmisel tuleb tema kulutusi õigusabile eeldada. PS § 21 kohaselt tuleb kuriteos kahtlustatavale anda viivitamatult võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Hageja kasutas kaitsjat valides oma põhiseaduslikku õigust. Isikule ei too tema õigeksmõistmisel õigusabi kasutamine kaasa kulutusi siis, kui kaitsja talle määratakse. Kaitsja aga määratakse isikule, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on KrMK § 38 järgi kohustuslik või kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune taotleb kaitsja osavõttu, kuid tal ei ole kaitsjat. Väide, et isiku kriminaalvastutusele võtmine ei too talle vältimatult kaasa kulutusi õigusabile, lähtub ebaõigest eeldusest, et isikul on ennekõike võimalus kaitsjast loobuda või lasta endale määrata kaitsja riigi kulul. See on vastuolus kaitsja vaba valiku printsiibiga. Seaduse Eesti Advokatuuri kohta § 8 lg 1 kohaselt on üksikisikul õigus kokkuleppel vabalt valida advokaat. Seadusega on advokaadile ja kliendile antud õigus õigusabi hinnas kokku leppida. Kokkuleppe alusel kliendi poolt advokaadile maksmisele kuuluv tasu õigusabi eest on kliendi jaoks vältimatu kulutus, kuna seadusega on talle ühelt poolt antud õigus vabalt valida kaitsja ja teiselt poolt kaitsjaga õigusabi hinnas kokku leppida. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 4 lg 1 ja TsK § 451 ning rikkunud KrMK § 451 lg 2. KrMK §-s 451 lg 2 sätestatakse, et kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras. Seadusega ei ole isiku õigeksmõistmise korral kahju hüvitamise korda kehtestatud. Rahandusministri 16. juuni 1993. a. määrusega nr. 91 kehtestatud "Juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvituse väljamaksmise ajutine kord" ei reguleeri õigusabile tehtud kulutuste hüvitamist. Seega ei ole õigusabile tehtud kulutuste hüvitamise korda õiguslikult reguleeritud ning seaduse analoogia alusel tuleb, lähtudes TsK §-st 448 ja PS §-st 25, kulutused õigusabile hüvitada täies ulatuses. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige. Vastuse kohaselt ei olnud kassaatoril kohustust endale advokaati valida, kuna aga kassaator seda tegi, siis ei ole tema poolt advokaadile kokkuleppe alusel makstud honorar kahju, mille riik peaks hüvitama. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada ja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 1 alusel tühistamisele

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et riigi kohustus hüvitada ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega tekitatud kahju tuleneb TsK §-st 451. Nimetatud paragrahvi kohaselt kuulub ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega tekitatud kahju seadusega kehtestatud korras riigi poolt täielikule hüvitamisele ametiisikute süüst olenemata. Ringkonnakohtul on jäänud aga tähelepanuta, et seaduseks TsK § 451 mõttes, millega on kehtestatud isikule ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega tekitatud kahju hüvitamise kord, on NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai 1981. a. seadlus "Kahju hüvitamise kohta, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid, samuti ametiisikud oma ametikohustuste täitmisel" ning sellega kinnitatud "Juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega kodanikule tekitatud kahju hüvitamise korra põhimäärus". Need õigusaktid toimisid Eestis põhiseaduse vastuvõtmisel 28. juunil 1992. a. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kehtivad põhiseaduse vastuvõtmisel Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid pärast põhiseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse. Ka rahandusministri 16. juuni 1993. a. määrusega nr. 91 kinnitatud "Juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvituse väljamaksmise ajutises korras" on märgitud, et nimetatud ajutine kord täpsustab seni kehtivat "Juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega kodanikule tekitatud kahju hüvitamise korra põhimääruse" järgi hüvitamisele kuuluva töötasu ja vara summa suuruse kindlaksmääramist. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai 1981. a. seadluse p. 2 kohaselt tekib isikul õigus ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel; kriminaalasja lõpetamisel kuriteosündmuse puudumise tõttu, teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu või kui ei ole tõendatud isiku osavõtt kuriteo toimepanemisest. "Juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega kodanikule tekitatud kahju hüvitamise korra põhimääruse" 2. punkti

Tagastada Advokaadibüroole Heta 5. märtsil 1997. a. tasutud kautsjon 690 (kuussada üheksakümmend krooni). Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.