3-2-1-57-97
Tartus 13. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. mail 1997. a. Tartu Haigekassa erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 1997. a. määruse avalduse menetlusse võtmisest keeldumises Tartu Haigekassa hagis RAS-i Luunja vastu 408 009 krooni saamiseks. Tartu Haigekassa esitas 16. detsembril 1996. a. Tartu Maakohtusse hagi RAS-i Luunja vastu 408 009 krooni saamiseks. Maakohus keeldus 23. detsembri 1996. a. määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega avaldajale. Maakohus leidis, et TsÜS § 6 kohaselt ei ole haigekassad iseseisvad juriidilised isikud ning seetõttu puudub neil TsKS § 69 kohaselt õigus enda nimel kohtusse pöörduda. Õigus riigi esindamiseks kohtus võib tuleneda seadusest, vastava organi põhimäärusest või Vabariigi Valitsuse poolt antud volikirjast. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtunud, et Tartu Haigekassal oleks volitus riigilt kohtusse pöördumiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. veebruari 1997. a. määrusega maakohtu määruse muutmata ja Tartu Haigekassa erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ravikindlustusseaduse (RaKS) §-st 3 ega teistest sätetest ei tulene, et piirkondlik haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et piirkondlik haigekassa ei saa TsKS § 69 lg 1 kohaselt olla tsiviilprotsessi pooleks. Piirkondlik haigekassa on riigiasutus, kuna RaKS § 3 lg 1 kohaselt kuuluvad haigekassad riikliku sotsiaalkindlustuse süsteemi ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt kuulub sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas ka sotsiaalkindlustuse korraldamine. Viide Vabariigi Valitsuse seaduse §-dele 39 lg 1 ja 41 lg 1 ei ole asjakohane, sest piirkondlik haigekassa ei ole valitsusasutus, vaid valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Ka on õige maakohtu seisukoht, et TsKS § 79 lg 3 kohaselt peab juht, kes ajab kohtus juriidilise isiku asja, esitama kohtule dokumendi, mis tõendab tema volitusi. Erikaebuses palub Tartu Haigekassa tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme. Tartu Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuna ta on loodud 1996. a. 8. juunini kehtinud TsÜS § 6 lg 2 redaktsiooni kohaselt sotsiaalministri 29. märtsi 1995. a. määrusega nr. 21 RaKS § 3 alusel. Haigekassat ei saa käsitleda riigiasutusena Vabariigi Valitsuse seaduse mõttes, kuna valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate riigiasutuste finantseerimine peab toimuma riigieelarvest. Ravikindlustust aga finantseeritakse riigieelarvele lisatud riikliku ravikindlustuse eelarvest. Sama kinnitab ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse p. 7, mille kohaselt sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarved on iseseisvad ja eelarvevälised. Kassaator on ka seisukohal, et juriidilise isiku juhti ei saa käsitleda juriidilise isiku esindajana, sest TsKS § 79 lg 2 kohaselt ajab juriidilise isiku asja kohtus juriidilise isiku juht või esindaja. Juriidilise isiku juht ei pea hagiavalduse esitamisel sellele lisama oma volitusi tõendavat
dokumenti, küll peab seda TsKS § 146 lg 5 kohaselt tegema juriidilise isiku esindaja. Vastustaja ei ole oma seisukohta erikaebuse kohta esitanud. Kolleegium leidis, et erikaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest see on lõppjärelduses õige. Kassaatori väide, et ta on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte riigiasutus, on põhjendatud. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et piirkondlik haigekassa on valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt on valitsusasutuse hallatav riigiasutus riigi eelarvest finantseeritav. Ravikindlustust ei finantseerita sotsiaalmaksu seaduse §­de 1 ja 71 kohaselt riigieelarvest, vaid riigieelarvele lisatud riikliku ravikindlustuse eelarvest, mille Riigikogu võtab vastu koos riigieelarvega ja kuhu kantakse sotsiaalmaks. Tartu Haigekassa loodi TsÜS § 6 lg 2 enne 8. juunit 1996. a. kehtinud sõnastuse kohaselt ravikindlustusseaduse § 3 alusel. TsÜS § 6 lg 2 võimaldas avalik-õigusliku juriidilise isiku luua seaduse alusel. Tartu Haigekassa põhikiri kinnitati sotsiaalministri 12. mai 1995. a. käskkirjaga nr. 163. Selle põhikirja kohaselt on haigekassa juriidiline isik (p. 4) ja haigekassa direktoril on õigus esindada haigekassat kohtus (p. 11. 5). Kassaatori teine väide, mille järgi juriidilise isiku juht ei ole käsitletav TsKS § 79 lg 2 kohaselt juriidilise isiku esindajana ega pea seepärast hagiavaldusele lisama TsKS § 146 lg 5 märgitud volitusi tõendavat dokumenti, aga ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega, mis on hilisem seadus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga võrreldes. TsÜS §-des 38 ja 94 lg 2 sätestati põhimõte, et juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma esindaja kaudu.Ka juriidilise isiku juht, kui ta ajab juriidilise isiku asja kohtus, on käsitletav tema esindajana ja tal ei ole mingit eristaatust. Juriidilise isiku esindaja tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituste piires. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on TsKS § 43 lg 1 kohaselt juhatus või seda asendav organ. Sel põhjusel oleks pidanud Tartu Haigekassa, kui ta 16. detsembril 1996. a. esitas hagi Tartu Maakohtusse, lisama hagiavaldusele Tartu Haigekassa põhikirja, mille ta lisas alles Riigikohtule adresseeritud erikaebusele. Märgitud põhjusel on ringkonnakohus õigesti asunud seisukohale, et Tartu Maakohus talitas õigesti, kui keeldus viitega TsKS §-le 146 lg 5 avaldust vastu võtmast. Õigus kohtusse pöörduda ei lahenda samaaegselt haigekassa nõudeõiguse probleemi sotsiaalmaksu osas. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 1997. a. määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.