3-2-1-60-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat R. Markuse osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. aprillil 1997. a. AS-i Vikta kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
See ei ole vastuolus konventsiooni art.-s 23 p. 1 ja 2 sätestatuga, kuna Valgevenes, kus veos vastu võeti, ei määratud konventsioonis sätestatud tingimuste kohaselt kindlaks kauba maksumust ning ka kostja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. Tollideklaratsioonide alusel ei saa kindlaks teha tegelikult üleantud kaupa ega selle turuväärtust. Kassatsioonkaebuses palus AS Vikta tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 1996. a. otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Vastavalt konventsiooni art.-le 23 p. 1 ja 2 määratakse kauba osalise või täieliku kaotsiminekuga tekitatud kahju kindlaks kauba hankimise koha ja aja järgi. Kaotsiläinud veose maksumust võib tõendada ainult art.-s 23 p. 1 ja 2 ettenähtud tõenditega. Apellatsioonikohtu poolt määrati kahju suurus kindlaks alustel, mis ei ole konventsiooniga ette nähtud. Vastavalt konventsiooni art.-tele 6 p. 1 ja 23 p. 2 ei pea veose dokumentides tingimata märkima veose maksumust. Haginõude tõendamine lasub hagejal ning kohus ei või seda panna kostjale. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kõik dokumendid, mis olid seotud kauba hankimisega, kaasa arvatud tollideklaratsioon, täitis hageja esindaja. Kui hageja on hinnanud oma veose ja märkinud selle ära ametlikus dokumendis, siis on arusaamatu selle arvestamata jätmine. Peale selle ei ole kostja süüdi kahjulike tagajärgede saabumises, kuna kaupa vedanud auto oli tehniliselt korras ning tal ei olnud defekte, mis andnuksid alust autoavariid ette näha. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Rutsan, et vastavalt konventsiooni art.-le 17 p. 1 vastutab vedaja kauba säilimise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Vedaja seda kohustust ei täitnud. AS Vikta võttis kauba vedada selle maksumust määramata. Kauba maksumust konventsiooni art. 23 p. 1 alusel veoks vastuvõtmise kohas ja ajal Valgevenes ei ole võimalik määrata tingituna Valgevene valuuta muutlikkusest ja mittekonverteeritavusest. Konventsiooni art. 23 p.-d 1 ja 2 reguleerivad erinevaid olukordi. Punkt 1 juhtu, kui kauba maksumust on võimalik määrata veoks vastuvõtmise kohas ja ajal, ning punkt 2 juhtu, kui seda võimalik teha ei ole. Seetõttu tulebki kauba maksumus määrata vastavalt konventsiooni art.-le 23 p. 2 Eesti Konjunktuuriinstituudi esitatud andmete alusel. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi rikkumise tõttu. Alusetu on kostja väide, et vedaja ei vastuta kahju eest, mis oli tingitud auto tehnilisest rikkest, kui kaupa vedanud auto oli tehniliselt korras ning tal ei olnud defekte, mis andnuks võimaluse autoavariid ette näha. Konventsiooni art. 17 p. 3 kohaselt ei vabane vedaja vastutusest, kui kauba täielik või osaline kaotsiminek või vigastamine oli tingitud sõiduki defektsusest. Apellatsioonikohus märgib otsuses õigesti, et vastutuse õigusliku aluse ja kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda lepingust ja konventsioonist. Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et kuna vedaja võttis kauba Valgevenes vastu konventsioonis sätestatud tingimustel selle maksumust määramata, siis tuleb lähtuda kanamunade hinnast Eesti turul. Kolleegium leidis, et konventsiooni art. 23 p. 1 kohaselt võetakse hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel aluseks kauba maksumus veoks
vastuvõtmise kohas ja ajal. Sama artikli p. 2 sätestab milline hind kauba maksumuse määramisel kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal tuleb aluseks võtta. Nimetatud konventsiooni sätet kohaldatakse ka siis, kui kauba maksumust veoks vastuvõtmisel ei määratud. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Vikta 15. jaanuaril 1997. a. tasutud kautsjon 758 (seitsesada viiskümmend kaheksa) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.