lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-59-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.05.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-59-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.05.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-59-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja K. Grünthali osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. aprillil 1997. a. Kalle Grünthali kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30.jaanuari 1997. a. otsuse Kalle Grünthali hagis elamuühistu Rukkilill vastu elamukooperatiivi Rukkilill üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ja elamuühistu liikmeks ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et elamukooperatiiv Rukkilill (kooperatiiv) registreeriti 1989. a. Kooperatiivi üldkoosolek otsustas 6. jaanuaril 1991. a. võtta Kalle Grünthali kooperatiivi liikmeks. 18. märtsi 1992. a. otsusega arvati K. Grünthal kooperatiivi liikmete hulgast välja, kuna ta ei täitnud oma kohustusi. 3. juunil 1993. a. moodustati elamukooperatiivi Rukkilill asemele elamuühistu Rukkilill, mis registreeriti 25. oktoobril 1993. a. Elamuühistul on 8 liiget. Iga ühistuliikme omandis on korterina 1/8 kooperatiivile kuulunud ridaelamu reaalosast ja 1/8 mõttelist osa reaalosaks mitteolevast ridaelamu osast. Järva Maakohtule esitatud hagis nõudis K. Grünthal elamukooperatiivi üldkoosoleku 18. märtsi 1992. a. otsuse tühistamist ning enda kooperatiivi liikmeks ennistamist, juhindudes TsÜS §-st 112 lg 1 ja lg 2 p. 1, 2, 3, 5, AÕS §-dest 44 lg 1 ja 45 lg 1 ning elamuehituskooperatiivi Rukkilill põhikirjast. Hagi kohaselt ei olnud hageja väljaheitmine kooperatiivist põhjendatud, kuna ta täitis kõik oma kohustused kooperatiivi ees. Järva Maakohus jättis 22. oktoobri 1996. a. otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt võeti hageja kooperatiivi liikmeks kui ehitusmaterjalidega varustaja ning arvati kooperatiivist välja, kuna ta ei täitnud üldkoosoleku otsuseid ning ei tasunud kindlaksmääratud osamaksu tähtaegselt ega ka hiljem. Kohus leidis, et kooperatiiv rikkus oma põhikirja, jättes teise eksemplari üldkoosoleku otsusest täitevkomiteele saatmata, kuid see ei tõenda kostja ebaseaduslikku käitumist hageja suhtes. Kooperatiivist väljaarvamise otsuse tühistamiseks oli hagejal võimalus pöörduda täitevkomitee poole. Hageja seda ei teinud. Ka ei kuulunud kooperatiivist väljaheitmine täitevkomitee ainupädevusse, sest kooperatiivi põhikirja kohaselt otsustas selle liikmete üldkoosolek. Elamukooperatiivi asemele on moodustatud elamuühistu, mille iga liikme omandis on kasutatav korter ja mõtteline osa ülejäänud ehitisest. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 1997. a. otsusega jäeti maakohtu otsuse lõppjäreldus (resolutsioon) muutmata, muudeti aga hagi rahuldamata jätmise põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et kooperatiivi üldkoosoleku 6. jaanuari 1991. a. otsuse ajal kehtinud elamukoodeksi § 111 lg 5 kohaselt kodanikud, kes võeti tegutsevasse elamukooperatiivi, loeti selle liikmeks alates sellesisulise üldkoosoleku otsuse kinnitamise momendist kohaliku rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee poolt. Sama põhimõte oli sätestatud elamukooperatiivi näidispõhikirja p. 7 lg 4 ning ka elamukooperatiivi
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Rukkilill põhikirja p.-s 6 lg 4. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et üldkoosoleku protokollid ja otsused ei saa olla tõenditeks, kuna neid ei ole esitatud kohalikule täitevkomiteele. Kohtuistungil kinnitasid hageja ja tema esindaja, et ka üldkoosoleku otsust hageja kooperatiivi liikmeks vastuvõtmise kohta ei olnud kinnitanud kohalik täitevkomitee. Seega ei ole hagejat elamukooperatiivi Rukkilill liikmeks vastu võetud, kuigi üldkoosolek oli otsustanud teda liikmeks võtta. 1. juulil 1992. a. jõustunud elamuseadusele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu. Kuna apellant ei ole kunagi olnud elamukooperatiivi liige, ei ole alust teda ka kooperatiivi õigusjärglase - elamuühistu Rukkilill liikmeks ennistada. Lisaks sellele on ridaelamus 8 eluruumi ning elamuühistus Rukkilill 8 liiget, kellest igaühe omandis on omaette eluruumina ridaelamu reaalosa. Elamuühistu Rukkilill põhikirja p. 2.1 kohaselt võib ühistu liikmeks olla isik, kellele omandiõiguse alusel kuulub eluruum Paides Kuu 13 asuvas ridaelamus. Hageja ei kuulu selle ridaelamu omanike hulka ning ka seetõttu ei saa teda ennistada elamuühistu liikmeks. Kassatsioonkaebuses palus K. Grünthal tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et kohus on rikkunud TsKS §-i 301 lg 1, leides, et kassaator ei ole kunagi olnud elamukooperatiivi liige. Sellega väljus kohus kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piirest. Kassaator ei ole kunagi viidanud asjaoludele, mis seaksid kahtluse alla tema liikmelisuse. Sama asjaolu ei ole vaidlustanud ka kostja. Samuti leiab kassaator, et elamuühistu liikmed ei kasuta neile kuuluvat 1/8 ridaelamust omandiõiguse alusel. ES § 27 kohaselt tekib elamukooperatiivi liikmel osaku täielikul tasumisel omandiõigus tema kasutuses olevale korterile kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Samas on sätestatud, et omandiõiguse vormistamise korra kehtestab valitsus, kuid seda ei tehtud ning on kindlaks määramata, milliste dokumentide alusel registreeritakse korter hooneregistris. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 13 lg 6 ei tee notari poolt tõestamata üleandmisakt korteriühistu liiget elamu reaalosa omanikuks. Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Alusetu on kassaatori väide ringkonnakohtu poolt TsKS § 301 lg 1 rikkumise kohta apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piirest väljumisega. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et kohus on tuginenud elamukooperatiivi üldkoosoleku protokollidele, milliseid ei esitatud täitevkomiteele. Asjaolu, et ka hageja kooperatiivi liikmeks vastuvõtmise otsust ei esitatud täitevkomiteele, kinnitasid hageja ja kostja esindaja ringkonnakohtu istungil. Seega tegi ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esiletoodud ja ringkonnakohtu istungil tõendamist leidnud asjaolude pinnalt õigusliku järelduse. See ei ole apellatsioonkaebuse piiridest väljumine. Ekslik on kassaatori väide, et kuna elamukooperatiivi liikmel tema kasutuses olevale korterile omandiõiguse vormistamise korda ei kehtestatud, siis ei saanud kooperatiivi liikmel tekkida omandiõigust tema kasutuses olevale korterile. Omandiõiguse teket kooperatiivkorterile reguleeris ES § 27. See paragrahv tühistati 24. aprillil 1994. a. jõustunud korteriomandiseaduse §-ga 23. ES § 27 esimese lõike kohaselt osaku täielikul tasumisel tekib elamukooperatiivi liikmel omandiõigus

tema kasutuses olevale korterile, kui elamukooperatiivi põhikirjas ei sätestata teisiti. Vabariigi Valitsuse poolt omandiõiguse vormistamise korra kehtestamata jätmisest, mille kehtestamist nõudis ES § 27 lg 3, ei järeldu, et sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tingimuste olemasolul ei saanud omandiõigust tekkida. Elamukooperatiivi liikmel võis enne 24. aprilli 1994. a. tekkida ES §-s 27 lg 1 sätestatud tingimustel omandiõigus tema kasutuses olevale korterile ja see võidi vormistada ka aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud korras. Asjakohased pole kassaatori väited üleandmise-vastuvõtmise aktide tühisusest AÕS RakS sätetest lähtudes, kuna ühistuliikmete omandiõigus korterile tekkis enne selle seaduse jõustumist

1.detsembril 1993. a. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinnna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. jaanuari 1997. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.