lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-48-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.04.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-48-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.04.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
893
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-48-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. aprillil 1997. a. Jelena Nazarova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23.jaanuari 1997. a. otsuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse hagis Jelena Nazarova vastu eluruumist väljatõstmiseks ning Jelena Nazarova vastuhagis üürnikuks tunnistamiseks ja temaga eluruumi üürilepingu sõlmimise kohustamiseks. Mustamäe Linnaosa Valitsuse bilansis on 2-toaline korter Tallinnas Tammsaare tee 59-38. Korteri üürnik Valeri Nazarov suri 29. novembril 1995. a. Tallinna Linnakohtule 20. mail 1996. a. esitatud hagis palus linnaosa valitsus ES §-de 4 lg 1 ja 62 alusel nimetatud eluruumist välja tõsta Jelena Nazarova, kes pärast V. Nazarovi surma hõivas selle omavoliliselt. J. Nazarova esitas vastuhagi, milles viitega ES §-dele 35, 36 ja 40 taotles enda tunnistamist vaidlusaluse korteri üürnikuks ning kohustada linnaosa valitsust temaga sõlmima üürilepingu. Vastuhagi põhjenduste kohaselt oli ta V. Nazarovi abikaasa, neil oli ühine majapidamine, kooselu ja laps. 1993. a. oktoobris kirjutas ta end küll vaidlusalusest eluruumist välja ning registreeris end korterisse Tallinnas Mustamäe tee 86-27, mille erastas, kuid samaaegselt jätkas elamist Tammsaare tee 59-38 korteris. Linnakohus jättis 14. oktoobri 1996. a. otsusega nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Otsuse kohaselt registreeris J. Nazarova end vaidlusalusest korterist välja vabatahtlikult, asudes elama korterisse Mustamäe tee 86-27. ES § 40 lg 1 kohaselt on üürniku surma korral ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. J. Nazarova ei ole tõendanud, et ta elas pärast lahkumist koos N. Nazaroviga vaidlusaluses korteris. Kohus ei arvestanud J. Nazarova vaidlusaluses korteris elamist tõendava asjakohase tõendina Tallinna Linnakohtu 29. augusti 1996. a. otsust tsiviilasjas nr. 2/5/27-3246/96, millega tuvastati juriidiline fakt, et J. Nazarova võttis
27.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
novembril 1995. a. surnud abikaasa V. Nazarovi pärandi vastu selle avanemisele järgnenud kuue kuu jooksul, kuna eelnimetatud fakti tuvastamisel ei olnud hageja protsessiosaliseks ning tal puudus võimalus esitada vastuväiteid kostja tegeliku elukoha kohta. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt võttis kostja esindaja ringkonnakohtu istungil õigeks, et kostja lahkus vaidlusalusest eluruumist 1993. a., kui suhted abikaasaga halvenesid. Asja materjalidest ei nähtu, kas ja millal kostja vaidlusalusele elamispinnale uuesti elama asus. Samuti võttis J. Nazarova omaks, et ta ei ole tasunud üüri ja kommunaalmakseid Tammsaare tee 59-38 asuva eluruumi kasutamise eest. Seega ei ole ta surnud üürniku perekonnaliikmena üle võtnud üürniku kohustusi, s.t. asunud täitma üürilepingut surnud üürniku asemel. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus jättis õigesti tõendite hulgast välja erimenetluses

kohtuotsusega tuvastatud asjaolud. Jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ei vaja TsKS § 91 lg 2 kohaselt tõendamist teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Nimetatud tsiviilasjas ei olnud protsessiosaliseks Mustamäe Linnaosa Valitsus. Kassatsioonkaebuses palus J. Nazarova ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus jättis TsKS § 92 lg 1 rikkumisega tõendite hulgast välja ega hinnanud kogumis teiste tõenditega kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/5/27-3246/96 tuvastatud asjaolu, et kassaator elas V. Nazaroviga koos. Seetõttu jättis kohus põhjendamatult kohaldamata ES § 40 lg 1, mille kohaselt temal kui üürniku V. Nazaroviga koos elanud perekonnaliikmel on üürniku surma korral õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. Mustamäe Linnaosa Valitsus ei saa olla kohtus hagejaks ega kostjaks, kuna ta ei ole juriidiline isik (TSÜS § 6 lg 3; KOKS § 56 ja TsKS 68 lg 2). Mustamäe Linnaosa Valitsus palus kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et asjas oleks pidanud hagejaks olema linnavalitsus. KOKS § 30 lg 4 kohaselt esindab linna avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus linnavalitsus. Vastavalt TsÜS §le 6 lg 3 teostab kohalik omavalitsus juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. Tallinna põhimääruse § 52 lg 2 kohaselt on linnaosa valitsused linna ametiasutusteks ja § 87 lg 1 kohaselt lahendab linnaosa oma haldusterritooriumil talle Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid. Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1993. a. otsusega "Elamumajanduse korraldamine linnaosades" otsustati anda linnaosade valitsuste haldusse nende haldusterritooriumil asuvad munitsipaalomanduses olevad elamufondi kuuluvad hooned, ehitised ja rajatised hiljemalt

1.oktoobriks 1993. a. Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 1993. a. korralduse nr. 1118-k alusel anti Mustamäe Elamuekspluatatsiooni Valitsuse bilansis olevad hooned, ehitised ja rajatised üle Mustamäe Linnaosa Valitsuse bilanssi. Seoses ülaltooduga on linnaosa valitsus õigustatud ja kohustatud linna huvides lahendama oma territooriumil tekkinud vaidlusi munitsipaalelamufondi kuuluvuse ja kasutamise üle. Kohtud on hinnanud tõendeid kogumis, juhindudes TsKS §-st 92 lg 2, mille kohaselt ühelgi tõendil, sealhulgas jõustunud kohtuotsusel, ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus märkis õigesti, et jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ei vaja TsKS § 91 lg 2 kohaselt tõendamist teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Sellega ringkonnakohus andiski Tallinna Linnakohtu 29. augusti 1996. a. otsusele kui tõendile hinnangu, leides, et asjas ei saa seda kasutada asjakohase tõendina, kuna hageja juriidilise fakti tuvastamise asjast osa ei võtnud ning ja tal puudus võimalus vastu vaielda kostja väitele, et ta elas vaidlusaluses korteris koos V. Nazaroviga. Kaebuses ei vaidlustatud apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi, mille kohaselt J. Nazarova esindaja võttis apellatsioonikohtu istungil õigeks, et J. Nazarova lahkus vaidlusalusest

korterist 1993. a., kuna suhted abikaasaga halvenesid. Asjas ei ole tõendeid, millest nähtuks, kas ja millal J. Nazarova sinna korterisse uuesti elama asus. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 1997. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.