Kohtulahend

leidsid, et määrus ei vasta menetlusseaduses esitatud nõuetele. Määruses puuduvad motiivid ja viited seadusele. Kohus ei viidanud seadustele ega põhjendanud, mille alusel ja miks asuti seisukohale, et tegemist on varaliste ja rahaliste nõuetega. Kohus tuli ilma põhjendamata ja seadustele viitamata järeldusele, et linnakohus määruse tegemisel protsessiõiguse norme ei rikkunud. Kohus jättis seisukoha võtmata, kas linnakohus kohaldas õigesti TsKS § 46 lg 2 sätteid, kui määras kohtuotsuses uue hagihinna. Kohus jättis ebaselgeks riigilõivu suuruse ega märkinud, kui palju tuleb riigilõivu täiendavalt tasuda. Kaebuses leiti, et hageja vaidlustas kahe lepingu kehtivuse sõltuvalt nende sõlmimisest. Üks leping oli põhileping, teine leping sõlmiti põhilepingu tagamiseks (pandileping). Varalise nõudega oleks olnud tegemist siis, kui hagi sisuks olnuks lepingu kohase täitmise nõue (vara või raha nõue). Hageja kolmas nõue tulenes põhilepingu kehtetusest (regress 33 137 440 krooni), mis ei ole iseseisev nõue ning ei ole seetõttu lõivustatav TsKS § 46 lg 1 alusel. Kohtud leidsid ekslikult, et kõik kolm nõuet on varalised. Kostjad pidasid põhjendamatuks, et erikaebuse läbivaatamine toimus apellatsioonikohtus TsKS §-de 292 lg 1 ja 298 p. 3 alusel kirjalikult. Sellise tegevusega rikkus ringkonnakohus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, mille kohaselt on igaühel õigus oma tsiviilõiguste ja ​kohustuste üle otsustamisel õiglasele ja avalikule asja arutamisele. Asja arutamise avalikkus hõlmab suulise läbivaatamise nõude. Kohus pidanuks TsKS § 9 lg.-te 1 ja 4 alusel kohaldama nimetatud konventsiooni sätteid. RAS Ookean palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastustaja leidis, et ringkonnakohus ei ole määruse tegemisel seadust rikkunud. Apellatsioonikohtu määrus ei pea olema motiveeritud. TsKS § 213 on kohaldatav ainult esimese astme kohtu määrusele. Vaidlustatud määrus sisaldab viiteid seadusele. Kohtuotsusega uue hagihinna määramine on vaidlustatav apellatsioonkaebuses, erikaebusega kohtuotsuse sisu õigsust vaidlustada ei saa. Apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa lõivustatakse. Kolleegiumi istungil palus kostjate esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada erikaebuses märgitud põhjustel. RAS-i Ookean esindaja jäi kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Linnakohtu määruses ei ole märgitud, kui palju tuleb kostjatel täiendavalt riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus viitas määruses seadustele, millistest juhindudes tuleb kostjatel apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõiv tasuda, kuid jättis tegemata järelduse täiendavalt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kohta. Sellega rikkus ringkonnakohus TsKS §-s 213 lg 1 p. 5 sätestatud protsessiõiguse normi, mille järgi peavad määruses kirjas olema põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja seadus, millest kohus juhindus. Vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 p.-le 1.13 tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samas ulatuses kui hagi esitamisel esimese astme kohtule ning varalises vaidluses tasutakse lõivu riigilõivuseaduse lisa 1 p. 1.1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

Kolleegium leidis, et tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on hindamisele mittekuuluv ning riigilõivu tuleb tasuda kui mittevaralise hagi eest (riigilõivuseaduse lisa 1 p. 1.5). Kui tehingu kehtetuks tunnistamise hagis taotletakse tehingu järgi saadu tagastamist või selle võimatuse korral saadu hüvitamist rahas, siis tuleb tasuda riigilõivu samas ulatuses kui varalise või hindamisele kuuluva hagi esitamisel (lisa 1 p. 1.1). RAS Ookean hages kostjatega sõlmitud kahe lepingu kehtetuks tunnistamist ning kostjatelt kehtetu tehingu alusel saadu väljamõistmist. Kohus rahuldas hagi ning tunnistas kehtetuks kostjatega sõlmitud lepingud ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kehtetu tehingu alusel saadud 33 137 440 krooni ning nõudis sisse riigituludesse riigilõivu 14 518 464 krooni, kuna kohus oli hageja riigilõivu tasumisest vabastanud. Apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, millega tehing tunnistati kehtetuks, tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse lisa 1 p. 1.5 järgi, s.o. 40 krooni ühe tehingu kehtetuks tunnistamiselt. 33 137 440 krooni väljamõistmise vaidlustamisel tuleb riigilõivu tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 p. 1.1 järgi. Apellatsioonkaebuselt kohtukulude väljamõistmise peale riigilõivu võtmist riigilõivuseadus ja tsiviilkohtupidamise seadustik ette ei näe. Tähelepanuta tuleb jätta kostjate väide, et erikaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus on rikutud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, kuna nimetatud konventsioon ei ole kohaldatav juriidiliste isikute õiguste tagamisel. Erikaebuse uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda kostjatele täiendava riigilõivu tasumiseks uus tähtaeg. Juhindudes TsKS §-dest 346 p. 2 ja 347 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 1996. a. määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Õigusbüroole Hedman 14. jaanuaril 1997. a. tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.