lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-40-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 03.04.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-40-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
03.04.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-40-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liimed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 24. märtsil 1997. a. AS-i Narva Elamuvaldus kassatsioon-kaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17.detsembri 1996. a. otsuse AS-i Narva Elamuvaldus hagis Ali Ziljajevi vastu eluruumist väljatõstmiseks. Ali Ziljajev kasutab üürilepingu alusel korterit Narvas Võidu tn. 17-165. 7. mail 1996. a. Narva Linnakohtule esitatud hagis palus AS Narva Elamuvaldus A. Ziljajevi ES § 54 alusel nimetatud eluruumist väja tõsta, kuna kostja ei tasunud 1993. aastast korteriüüri ja kommunaalmakseid ning selle tõttu on kostjaga üürileping lõpetatud. Narva Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt võib üürileandja ES § 54 lg 1 p. 1 ja üürilepingu p. 7 järgi nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist kohtu korras. Üürniku võib välja tõsta koheselt pärast üürilepingu lõpetamist. Linnakohus tuvastas, et üürilepingut ei ole lõpetatud ja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja keeldub eluruumist välja kolimisest. Järelikult puudub alus tema väljatõstmiseks. Viru Ringkonnakohus jättis Narva Linnakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsuse kohaselt kohaldas linnakohus hagi rahuldamata jätmisel ES § 54 lg 1 p. 1 õigesti. Nimetatud säte näeb ette üürileandja õiguse nõuda kohtu kaudu üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist. Väljatõstmist saab nõuda ainult väljakolimisest keeldumise korral. Kehtiv elamuseadus, samuti poolte vahel 5. oktoobril 1994. a. sõlmitud eluruumi üürileping ei näe ette üürilepingu ühepoolset kohtuvälist lõpetamist üürileandja poolt. Seega on Narva Linnakohus kohaldanud õigesti ES § 54 lg 1 p. 1 ja jätnud hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus protsessiõiguse norme rikkunud ei ole. Vastavalt TsKS §-le 201 lg 3 jäetakse hagi rahuldamata, kui hagi on põhjendamata. Apellatsioonikohus leidis, et AS-i Narva Elamuvaldus hagi väljatõstmise nõudes kehtiva üürilepingu korral on põhjendamata. Vastavalt TsKS §-le 230 lg 1 p. 1 ei või kohus ületada otsuses poole nõuete piire. AS Narva Elamuvaldus ei ole esitanud hagi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kassatsioonkaebuses palus AS Narva Elamuvaldus ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kaebuses leiti, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme. Kaebuses väidetakse, et ES § 54 lg 1 ei sätesta nõuet, et oma õigust üürilepingu ennetähtaegsele lõpetamisele üürivõla puhul peab üürileandja realiseerima hagi korras. Sel alusel on üürileandjal õigus kohtuväliselt lõpetada ühepoolselt eluruumi üürileping kui üürnik üle kolme kuu ei tasu korteriüüri ja kommunaalmakseid. Kohtu poole peab üürileandja pöörduma juhul, kui üürnik keeldub korterist väljakolimisest. Kostja üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ei vaidlustanud. Vastustaja A. Ziljajev kaebusele vastanud ei ole. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ES § 51 lg 2 p. 2 kohaselt võib üürilepingu lõpetada enne tähtaja möödumist poolte kokkuleppel, üürniku või üürileandja algatusel. Poolte kokkuleppel üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise korra sätestab ES § 52. Üürilepingut pooled kokkuleppel lõpetanud ei ole. Üürileandja algatusel üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused ja korra sätestab ES § 54. Nimetatud paragrahvi 1. lõikest ei tulene, et üürileandja võib üürilepingu ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada, kui üürnik on jätnud rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest. ES § 54 lg 1 annab üürileandjale õiguse samas paragrahvis märgitud alustel nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata. Õigus nõuda tähendabki TsKS § 4 kohaselt üürileandja õigust üürniku poolt üürilepingu rikkumise korral esitada üürilepingu lõpetamise hagi kohtusse. Kuna üürilepingut seaduses ettenähtud korras lõpetatud ei ole, puudus õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu 17. detsembri 1996. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.