3-2-2-5-97
MÄÄRUS
Tartus 3. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Eesti Demokraatliku Tööpartei esindajate vandeadvokaatide M. Leedu ja T. Liiviku ning Justiitsministeeriumi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
24.märtsil 1997. a. Eesti Demokraatliku Tööpartei teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a. otsuse Justiitsministeeriumi hagis Eesti Demokraatliku Tööpartei (EDTP), AS-i MKE ja AS-i Kapet vastu Eesti Vabariigi omandiõiguse tunnustamiseks hoonele Tallinnas Kentmanni 13, tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Linnakohtu 30. jaanuari 1996. a. otsusega rahuldati Justiitsministeeriumi hagi ning tunnustati Eesti riigi omandiõigust hoonele Kentmanni 13 Tallinnas . Kohus tunnistas kehtetuks algusest peale EKP Keskkomitee ja AS-i MKE vahel 5. detsembril 1991. a. sõlmitud hoone osa (kelder ja I korrus) ostu-müügi lepingu. Seadusevastaseks tunnistati EKP KK sekretariaadi 5. detsembri 1991. a. otsus "EKP Harjumaa Komitee hoonest Kentmanni t. 13", AS-i MKE aktsionäride üldkoosoleku
3.detsembri 1991. a. otsus ja 12. detsembri 1991. a. akt "EKP Harjumaa Komitee hoone üleandmise kohta AS-le MKE" ning tunnistati algusest peale kehtetuks nimetatud dokumentide alusel teostatud tehing aktsiate omandamiseks Kentmanni 13 hooneosade eest. Samuti tunnistati kehtetuks algusest peale AS-i MKE ja AS-i Kapet vahel 5. mail 1992. a. sõlmitud hooneosa ostu-müügi leping kui seadusega vastuolus olev. Otsuse põhjenduste kohaselt oli vaidlusaluse hoone omanikuks NLKP kui ühiskondlik-poliitiline organisatsioon. Hoone üleminek iseseisvunud EKP (hilisema EDTP) omandisse enne 27. augustit 1991. a pole tõendatud. Eesti riigi omandiõigus vaidlusalusele hoonele tekkis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 27. augusti 1991. a. otsuse alusel. 7. oktoobril 1991. a. otsustas Vabariigi Valitsus anda Kentmanni 13 hoone iseseisvunud EKP kasutusse, mitte käsutusse ning EKPl polnud õigust hoonet võõrandada. TsK §-de 51 ja 62 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastavad tehingud kehtetud algusest peale. Tühiste tehingute alusel ei saanud omandiõigus AS-le MKE üle minna. Seetõttu on kehtetu ka AS-i MKE ja AS-i Kapet vahel 5. mail 1992. a. sõlmitud Kentmanni 13 ruumide ostu-müügi leping. Pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist likvideerus NSV Liit riikliku moodustisena ning ka selle juhtivaks ja suunavaks jõuks olnud NLKP. Seega on NLKP lakanud olemast omandiõiguse subjekt. NLKP või selle õigusjärglane ei ole vara äravõtmist vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis oma 14. juuni 1996. a. otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et hoone Kentmanni 13 kuulus NLKP-le. NLKP KK 16. augusti 1991. a. kirjaga ei ole usaldusväärselt tõendatud vaidlusaluse hoone üleminek iseseisva EKP omandisse. Eesti riigile läks vaidlusaluse hoone omandiõigus üle EV Ülemnõukogu 27. augusti 1991. a. otsuse alusel ning vastuolu selle otsuse ning hiljem vastuvõetud põhiseaduse §-i 32 vahel