3-2-1-36-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. märtsil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, AS-i Täpselt Kell Viis esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. märtsil 1997. a. AS-i Täpselt Kell Viis kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
kokkulepe rendilepingu lõpetamiseks ei muutnud rendilepingu p. 4 kehtivust. Kassatsioonkaebuses palus AS Täpselt Kell Viis ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja tõlgendamise tõttu. Vaidlusaluse tehingu tõlgendamisel tuleb juhinduda TsÜS §-st 64 lg 1 ning lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Kohus on võtnud aluseks büroopoolse tõlgenduse, selgitamata välja tehingu teinud isikute tegelikku tahet. TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Asja menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kumbki tehingu pooltest oleks lepingu sõlmimisel toiminud heade kommete vastaselt, teisele poolele kahju tekitamise sooviga. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel aluseks võtta rendisuhete põhimõtted, mis on kooskõlas heade kommetega, et säiluks tasakaal poolte õiguste ja kohustuste ning majanduslike huvide osas. Poolte tegelikku tahet väljendab ka nende hilisem käitumine. Poolte vahel sõlmiti 30. oktoobril 1992. a. kokkulepe, millega rendileping lõpetati ja muudeti rendilepingu p.-s 4 sätestatud tingimusi. Kokkuleppe p. 3 kohaselt kohustus Büroo kandma üle LEA Pangale ümberehituse maksumuse hiljemalt 15. novembril 1992. a. Kuna kokkuleppes pole viidet rendilepingu p.-le 4, pole eraldi välja toodud erinevaid võimalikke kulutusi, tähendab sõna kulud antud kontekstis kulutuste kogusummat. Seega pooltevaheline hilisem kokkulepe lõpetas varasema lepinguga tekkinud tsiviilõigused ja kohustused ning tekitas vastavalt TsÜS §-le 58 lg 1 uued tsiviilõigused ja -kohustused, mille kohaselt bürool tekkis kohustus hüvitada ümberehitustega seotud kõik kulud. Vastustaja leidis, et lepingu p. 4 saab tõlgendada ainult nii nagu see on kirja pandud. Kaebuse väide tehingu tõlgendamisele TsÜS §-de 64 ja 108 järgi on ekslik, kuna TsÜS § 170 lg 1 kohaselt omavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted tagasiulatuvat jõudu ainult siis, kui see on näidatud rakendussätetes (TsÜS §-d 170-180). Ekslikud on kassaatori väited, et poolte suhted põhinevad kahel lepingul. Olemas on 30. detsembri 1991. a. leping kui põhitekst ning sisuliselt selle lepingu osaks olev 30. oktoobri 1992. a. kokkulepe kui täiendav. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses esitatud põhjustel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et linnakohus on vaidluse õigesti lahendanud 30. detsembri 1991. a. lepingu p. 4 alusel. AS Täpselt Kell Viis taotles 30. märtsil 1995. a. ostu-müügi lepinguga omandatud LEA Pangale kuulunud nõudeõiguse alusel rendilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva ümberehituse maksumuse väljamõistmist kostjalt. Oma nõudes tugines hageja 30. detsembri 1991. a. lepingu p.le 4. Osundatud punktis on kokku lepitud, et hoone ümberehituse maksumuse tasub pank. Samas punktis sätestati, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kompenseerib Büroo pangale läbiviidud ümberehituse maksumuse proportsionaalselt kasutatud ajale. Hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramiseks ei ole selle lausemõte üheselt selge, kuna võõrsõna proportsionaalne omab erinevaid tähendusi: võrdeline, suhteliselt vastav, mõõdukooskõlaline. Seetõttu on vajalik
rendilepingu tõlgendamine. Enne 1994. aasta 1. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse TsÜS § 170 lg 2 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendusseadusest ei tulene teisiti. Kuna
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.