3-2-3-3-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. märtsil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. märtsil 1997. a. Aleksei Perejaslovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Narva Linnakohtu 13. detsembri 1995. a. otsuse Vladislav Primi hagis Artur Sokolovi, Pavel Manohhini ja Aleksei Perejaslovi vastu 91014 krooni kahju nõudes. V. Primi hagi kohaselt röövisid A. Sokolov, P. Manohhin ja A. Perejaslov 11. oktoobril 1993. a. hageja korterist vara 91 014 krooni ulatuses. Hageja palus kostjatelt nimetatud summa sisse nõuda arvestades inflatsiooni. Narva Linnakohus rahuldas 13. detsembri 1995. a. tagaseljaotsusega hagi ning nõudis kostjatelt solidaarselt sisse 91 014 krooni ja riigilõivu. Linnakohtu otsuse kohaselt mõisteti kostjad Narva Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega süüdi ning karistati vabadusekaotusega. Nimetatud otsuse jättis Viru Ringkonnakohus 17. veebruari 1995. a. otsusega muutmata. Seega on tõestatud, et kostjad panid toime hageja vara omastamise elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal eelneval kokkuleppel ja grupis. Kostjad ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid, kuigi neile anti hagiavalduse koopiad kätte õigeaegselt, mistõttu kohus tegi tagaseljaotsuse. Kohtuvigade parandamise avalduses palub A. Perejaslov tühistada Narva Linnakohtu 13. detsembri 1995. a. tagaseljaotsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt otsustas kohus asja ilma kostjate kohalolekuta ning tuginedes vaid hageja seletustele. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 318 lg 1 p. 2 sätestatud protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Linnakohus tegi kostjate kahjuks tagaseljaotsuse, ilma, et oleks neile teatanud, millal kohtuistung toimub. Sellega rikkus kohus TsKS § 25 lg 1 ja 2 ning § 64, mis sätestavad ja tagavad protsessiosalise õiguse võtta osa kohtuistungist esimese astme kohtus. Kohtuistungist teatamisega peab kohus poolele andma võimaluse otsustada, kas ta soovib isiklikult või esindaja kaudu oma asja arutamise juures viibida. TsKS §-de 199 lg 1 ja 198 lg 1 järgi saab tagaseljaotsuse teha üksnes siis, kui pool puudub kohtuistungilt sellele vaatamata, et talle on kohtukutse kätte antud ning teda on hoiatatud tagaseljaotsusest. Narva Linnakohtu 17. oktoobri 1995. a. kohtuistungi protokollist selgub, et kohus ei pidanud üldse vajalikuks kostjaid informeerida 13. detsembri 1995. a. kohtuistungist, mille käigus asi lahendati tagaseljaotsusega. Kohus teatas kohtuistungist ainult hagejale. Sellega on kohus rikkunud ka TsKS §-s 70 lg 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet. Kuna kostjad viibisid kohtuistungi ajal 13. detsembril 1995. a. kinnipidamiskohas, siis tagaseljaotsuse tegemine nende suhtes ei ole üldse kooskõlas TsKS 26. peatüki mõttega. Selle peatüki sätete kohaselt võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse selle poole vastu, kes vaatamatakohtukutsele ei ole ilmunud kohtusse. Pole kahtlust, et kinnipidamiskohast ei olnud
kostjatel endil kohtuistungile võimalik vabalt ilmuda. Seetõttu isegi siis, kui kostjatele oleks kutse saadetud, ei oleks poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes olnud kohtul õigus hageja nõudel teha tagaseljaotsust kinnipidamiskohas viibivate kostjate vastu. Oma kohtuasja juures viibimise õigus tuleneb põhiseaduse §-st 24, mida kohus on põhiseaduse § 14 kohaselt kohustatud tagama ja seetõttu tuleb kohtuotsus täies ulatuses tühistada. Juhindudes TsKS §-st 355 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Narva Linnakohtu 13. detsembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale linnakohtule. A. Perejaslovi kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.