lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-27-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 27.02.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-27-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
27.02.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1167
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-27-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat M. Malõevi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 1997. a. AS-i Merineid kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

25.oktoobri 1996. a. otsuse AS-i Merineid hagis AS-i Balpada vastu 94234 krooni saamiseks.
30.oktoobril 1995. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus AS Merineid AS-lt Balpada välja mõista valmistatud piirimärkide eest ja maksmisega viivitamise eest 94 234 krooni TsK § 369 lg 1 alusel. Hageja valmistas 21. veebruaril 1995. a. sõlmitud tööettevõtulepingu alusel 13 tuhat piirimärki ning andis need kostjale üle saatelehega nr. 1 1995. a. jaanuaris, nr. 3 16. veebruaril 1995. a., nr. 4
28.veebruaril 1995. a. ja nr. 6 20. märtsil 1995. a. Leping oli esialgu suuline ja seetõttu valmistati ja anti üle osa piirimärke enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Lepingu täitmise tähtaeg oli 20. märts 1995. a. ja kostja oli selleks ajaks kätte saanud kõik piirimärgid ning pidi lepingujärgselt tasuma 7 päeva jooksul 106 872 krooni. Viivitamise korral pidi kostja tasuma viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30 % lepingusummalt, s.o. 32 062 krooni. Kostja ei ole piirimärkide eest tasunud. Seetõttu palus hageja kostjalt välja mõista võla ja viivise, arvesse võttes tasaarvestust summas 44 700 krooni, mille hageja kostjale võlgu oli, seega kokku 94 234 krooni (106872+3206244700). Tallinna Linnakohtu 30. mai 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Otsuse põhjenduste kohaselt oli leping sõlmitud 13 tuhande piirimärgi valmistamiseks. Ühe ankru hinda lepingus märgitud ei olnud. Oli tellimuse maksumus 90 570 krooni, käibemaks 16 302 krooni ja maksmisele kuuluv summa 106 872 krooni. Summad on lepingus käsitsi kirjutatud. Leping on alla kirjutatud 3. märtsil 1995. a. ja täitmise tähtajaks on märgitud 20. märts 1995. a. Kohus leidis, et saatelehtedega, millel on vastuvõtja allkiri, on üle antud 13 002 piirimärki ja toru, vastu võetud aga 13 113. Saatelehtedel ei ole piirimärkide ja torude maksumust. Kohus leidis, et peale paljasõnaliste ütluste ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et piirimärk ja toru on identsed asjad. Kohus märkis, et tunnistajad tõendasid piirimärkide valmistamist Soome jaoks pikema aja jooksul. Hageja töötaja väitis, et ta valmistas piirimärke. Lepingule alla kirjutanud kostja töötaja väitis, et hageja töötles torusid. Saatelehtedele alla kirjutanud tunnistaja väitis aga, et torud sai ta ümbertöötlemiseks. Linnakohus leidis, et hageja ei tõendanud kostjale valmistoodangu üleandmist ja ei ole tõendeid summa kohta. Arveid kohtule ei esitatud. Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja oma väiteid usaldusväärselt tõendanud. Linnakohus ei seadnud kahtluse alla lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel, kuigi leping oli vormistatud ebakorrektselt. Kuna lepingusumma on käsitsi kirjutatud, siis ei ole see mõlema poole vahel kooskõlastatud. Kostja

seda lepingutingimust ei tunnistanud. Hageja pidanuks tõendama piirimärkide maksumust. Ei ole tõendatud piirimärkide kogus, sest ühtedele saatelehtedele on märgitud torud ja teistele piirimärgid. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus rikkus TsKS §​de 88, 89 ja 92 sätteid sellega, et ei nõudnud kostjalt vastuväidete tõendamist. Kostja väitis paljasõnaliselt, et leping oli fiktiivne ja töö teostati kostja vahenditega. Kohus ei ole näinud 31. oktoobri 1995. a. lepingut kostja ja Soome firma vahel, kuid sellele viidates pidas kohus kostja vastuväiteid õigeks. Kohtul ei olnud tõendeid, mis kinnitaks, et 13 000 piirimärki valmistati kostja poolt. Ei ole põhjuslikku seost lepingu ja lepingule alla kirjutanud P. Kondratenko usalduse kaotuse tõttu töölt vabastamise vahel. Linnakohus ja apellatsioonikohus jätsid rahuldamata hageja taotluse kostjalt dokumentide väljanõudmiseks ega põhjendanud keeldumist. Kui kohus oleks saanud tutvuda

31.oktoobri 1995. a. lepinguga, siis oleks kohus veendunud, et hageja nõutud summa on 44 % piirimärkide valmistamise maksumusest ja mingit vastuolu tunnistajate ütlustes ei ole. Hageja valmistas piirimärgid just sellisena, nagu lepingus kokku lepiti ja hageja jaoks oli see valmistoodang. Edasine töötlemine - roostest puhastamine ja polümeeriga katmine oli kostja ja AS-i Fabula töö, mis maksis piirimärkide hinnast 55 %. Kohus ei tahtnud sellest aru saada ja tõlgendas eeltoodut kui vastuolu tunnistajate ütlustes. Kriminaalasja juurdluse käigus ei leidnud kinnitust, et 21. veebruari 1995. a. leping, millele P. Kondratenko alla kirjutas, oleks olnud sõlmitud riisumise eesmärgil. Kostja väide eeltoodu osas oli alusetu. Kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrust keeldus kohus vastu võtmast. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et kohtulahendid on õiged. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. TsK § 165 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti ka kõik need punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe. Leping võidakse sõlmida tellimuse täitmisele võtmisega. Lepingule kirjutavad alla pooled (Tsk § 166 lg 2). Kohtule esitatud vaidlusaluses lepingus on pooled alla kirjutanud kõigile lepingutingimustele, sealjuures ka toodangu maksumusele. TsKS § 88 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on lepingu esitamisega oma nõudeid tõendanud. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid. Kohus leidis ekslikult, et lepingutingimuste mittetunnistamine on vastuväidete tõendamiseks küllaldane. Tähtis ei ole, kas leping on trükitud või käsitsi kirjutatud, tähtis on, et leping on sellisena alla kirjutatud. Pool, kes lepingus käsitsi kirjutatud summasid tahab vaidlustada, peab oma väiteid tõendama. Apellatsioonikohtu järeldus, et lepingusumma on käsitsi juurde kirjutatud ja sellest ilmneb, et summat ei ole poolte vahel kooskõlastatud, on meelevaldne.

Pooled on alla kirjutanud lepingule 13 000 piirimärgi valmistamiseks maksumusega 106 872 krooni. Ühe piirimärgi keskmine maksumus on arvutatav, kui selleks mingi vajadus peaks tekkima. TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Kohtud asusid seisukohale, et ei ole tõendatud üleantud piirimärkide kogus ja apellatsioonikohus põhjendas seda sellega, et saatelehtedel on märgitud kord "torud" kord "piirimärgid". Kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud saatelehtede kui tõenditega üleantud piirimärkide kohta. Saatelehtede 4 ja 6 alusel anti kostjale üle 28. veebruaril ja 20. märtsil 5266 piirimärki. TsKS § 87 lg 2 kohaselt on poole seletus tõend. Hageja seletas kohtus, et piirimärke valmistatakse torust, millel on vastavalt kasutamise eesmärgile teatud diameeter ja pikkus; toru üks ots töödeldakse ja sinna pannakse otsik. Pärast seda on piirimärk ikka toru. Just seda tööd hageja tegigi. Seletuse kinnituseks esitati kohtule piirimärkide detailide ja mõõtmete kujundamise prospekt. Apellatsioonikohus ei arvestanud hageja seletustega ega põhjendanud, kas piirimärki võib toruks nimetada või mitte. TsKS § 128 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asja lahendamisel tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, mis ei ole õiguslikku laadi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtud kasutasid kohtuotsustes sõna "piirimärk" asemel sõna "ankur", mis oli venekeelsest sõnast "" ümber tõstetud eesti keelde, kuid mis ei vasta eestikeelsele maakorralduse terminoloogiale. Eesti keeles kasutatakse maakorralduses sõna "piirimärk" ja soome keeles "rajapyykki". Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tagastada AS-le Merineid 23. novembril 1996. a. tasutud kautsjon 943 (üheksasada nelikümmend kolm) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull,T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.