lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-2-3-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 26.02.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-3-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
26.02.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-2-3-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 1997. a. Haapsalu Linnavaraameti teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

13.septembri 1996. a. otsuse Haapsalu Linnavaraameti hagis Katrin Detlovi vastu eluruumi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks.
23.detsembril 1994. a. sõlmisid Haapsalu Linnavaraamet ja Katrin Detlov Haapsalus Suur-Lossi 213 asuva eluruumi ostu-müügilepingu, mille kohaselt linnavaraamet müüs K. Detlovile eluruumide erastamise seaduse (EES) alusel eluruumi 9180 krooni eest.
24.oktoobril 1995. a. esitas Haapsalu Linnavaraamet Lääne Maakohtule hagi Katrin Detlovi vastu eluruumi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks. 31. jaanuari 1996. a. otsusega rahuldas Lääne Maakohus hagi ja tunnistas vaidlusaluse ostu-müügilepingu tühiseks. Otsuse kohaselt postitas Viktor Tukmann 17. jaanuaril 1992. a. avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa asendamiseks ja
8.septembril 1994. a. muutis oma avaldust, soovides vara tagastamist. Maareformi seaduse § 5 lg 1 p. 2 järgi oli V. Tukmann õigustatud taotlema maa asendamist ja avaldus on esitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määruse nr. 161 punktis 4 sätestatud tähtajal ning punktides 5 ja 6 ettenähtud korras. Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse § 3 kohaselt oli V. Tukmannil õigus muuta maa asendamise taotlust ja taotleda maa ja sellel asuvate endisele omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist kuni vara tagastamise ja kompenseerimise otsuse vastuvõtmiseni. ORAS § 18 lg 1 järgi on riigi ja kohaliku omavalitsuse organitel ning juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses on õigusvastaselt võõrandatud vara, keelatud selle vara omandivormi muuta kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni, seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Vaidlusalune ostu-müügileping sõlmiti enne vara tagastamise otsustamist. TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p. 4 järgi ei saanud Suur-Lossi 21-3 asuv eluruum olla erastamise objektiks, ostu-müügilepingu sõlmimisega rikuti oluliselt seadust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ORAS §-s 18 lg 1 keelatakse küll kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või halduses vara on, vara omandivormi muuta ja seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Samas kehtestatakse aga EES §-s 3 lg 5 p. 4 üldisest tehingukeelust erand ning sätestatakse, et erastada on keelatud vaid neid õigusvastaselt võõrandatud eluruume, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Erastamise keeld kehtib kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti loobumiseni vara tagastamise nõudest. V. Tukmann esitas 17. jaanuaril 1992. a. avalduse Haapsalus Suur-Lossi 19, 21 ja 21A asuvate ehituskruntide asendamiseks. 8. septembril 1994. a. tõmbas ta oma avaldusel maha taotluse ehituskrundi asendamiseks ning märkis samale avaldusele taotluse vara tagastamiseks. 23. veebruaril 1995. a. tunnistas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonnakomisjon V. Tukmanni Haapsalus Suur-Lossi 19, 21 ja 21A asuva kinnistu nr. 150 osas omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. augusti 1996. a. otsusega tunnistati Lääne maakonnakomisjoni nimetatud otsus seadusevastaseks osas, millega V. Tukmann tunnistati kinnistul nr. 150 asuvate hoonete ja rajatiste suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Halduskolleegiumi otsuse kohaselt ei olnud V. Tukmann esitanud avaldust hoonete ja rajatiste tagastamiseks seaduses ettenähtud korras. Kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et V. Tukmann ei olnud esitanud avaldust vaidlusaluse eluruumi tagastamiseks seadusega ettenähtud korras, ei olnud Haapsalus Suur-Lossi 21-3 asuva eluruumi erastamine EES § 3 lg 5 p. 4 kohaselt keelatud. Teistmisavalduses palub Haapsalu Linnavaraamet tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada tühiseks Haapsalu Linnavaraameti ja K. Detlovi vahel sõlmitud Suur-Lossi 21-3 eluruumi ostu-müügileping. Teistmise aluseks on uue olulise asjaoluna see, et ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse tegemisel aluseks olnud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus on tühistatud Riigikohtu halduskolleegiumi 1. novembri 1996. a. määrusega. Vastustaja peab teistmisavaldust põhjendamatuks. Avaldusest ei selgu, millise materiaalõigusnormi rikkumise tõttu on tsiviilkolleegiumi otsus vale. Tühistatud ringkonnakohtu otsus ei olnud ainsaks aluseks tsiviilkolleegiumi otsusele, vaid üheks tõendiks. Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus tühistati põhjusel, et V. Tukmanni tunnistamine hoonete osas omandireformi õigustatud subjektiks ei riku veel K. Detlovi õigusi. Riigikohtu halduskolleegium ei võtnud seisukohta selles, kas V. Tukmann tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks õigesti või mitte. Seaduses ettenähtud kolme kuu jooksul V. Tukmann avaldust hoonete tagastamiseks ei esitanud. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et EES §-s 3 lg 5 p. 4 kehtestati erastamise keeld vaid neile õigusvastaselt võõrandatud eluruumidele, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks oli esitatud avaldus ettenähtud korras. Kui õigusvastaselt võõrandatud eluruumi tagastamise avaldus ei olnud esitatud ettenähtud korras, siis erastamise keeldu polnud. Ringkonnakohus on tuvastanud, et maa (ehituskrundi) asendamise taotluse esitas hageja 17. jaanuaril 1992. a. ning 8. septembril 1994. a. tõmbas ta avaldusel maha ehituskrundi asendamise soovi ja märkis avaldusele taotluse vara tagastamiseks. Nende tuvastatud asjaolude alusel võis ringkonnakohus teha ise õigusliku järelduse, kas avaldus õigusvastaselt võõrandatud eluruumi tagastamiseks on esitatud ettenähtud korras, milline asjaolu EES § 3 lg 5 p. 4 kohaselt keelas

eluruumi erastamise kuni tagastamise lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Järeldust, et V. Tukmann ei olnud esitanud seaduses ettenähtud korras avaldust vaidlusaluse eluruumi tagastamiseks, põhjendas ringkonnakohus aga ainult Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. augusti 1996. a. otsusega. Kuna see kohtuotsus on Riigikohtu halduskolleegiumi 1. novembri 1996. a. määrusega tühistatud, siis on see TsKS §-s 350 lg 2 p. 4 ja lg 3 sätestatud alus kohtuotsuse teistmiseks. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud on selged ja vaidlustamata, siis TsKS § 354 lg 2 alusel on võimalik ringkonnakohtu otsust muuta, jättes selle põhjendavast osast välja viited Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. augusti 1996. a. otsusele ja selle otsusega seotud põhjendused.

19.jaanuaril 1993. a. välja kuulutatud endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse §-s 1 kehtestati eelnimetatud isikutele õigus taotleda endise omaniku maal asuvate ning maa endisele omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist. Sama seaduse §-s 2 kehtestati §-s 1 nimetatud hoonete ja rajatiste tagastamise avalduste esitamise tähtajaks 3 kuud seaduse väljakuulutamise päevast arvates. Seega olenemata sellest, kas maareformi õigustatud subjekt oli algselt esitanud avalduse maa tagastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks, pidi ta hoonete ja rajatiste tagastamise avalduse esitama kolme kuu jooksul arvates osundatud seaduse väljakuulutamise päevast. Seaduse §-s 3 ei kehtestatud tähtaega hoone või rajatise tagastamise avalduse esitamiseks. Kuna V. Tukmann esitas avalduse vara tagastamiseks alles 8. septembril 1994. a. - pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist - siis polnud avaldus esitatud ettenähtud korras ja EES §-s 3 lg 5 p. 4 sätestatud keeldu vaidlusaluse eluruumi erastamiseks polnud. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. septembri 1996. a. otsus muuta põhjendavas osas. Jätta Haapsalu Linnavaraameti hagi Katrin Detlovi vastu 23. detsembril 1994. a. sõlmitud Haapsalus Suur-Lossi 21-3 asuva eluruumi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks rahuldamata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjustel. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus muutmata. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.