3-2-1-20-97
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja A. Mülleri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. veebruaril 1997. a. Jüri Jürissoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5.septembri 1996. a. otsuse Aime Mülleri hagis Jüri Jürissoni vastu ühisvara jagamiseks.
23.veebruaril 1994. a. esitatud hagis palus Aime Müller jagada abikaasade ühisvara ja selle hulgas osamaksu elamukooperatiivis. Hageja palus jätta endise abikaasa Jüri Jürissoni kasutusse 3-toalise korteri elamukooperatiivis Masti, mille maksumus ekspertarvamuse kohaselt on 73 184 krooni ja J. Jürissonilt väja mõista vastava kompensatsiooni hageja kasuks, arvestades osamaksus sisalduvat J. Jürissoni lahusvara osa. Tallinna Linnakohtu 25. jaanuari 1996. a. otsusega tunnistati J. Jürissoni omandiõigust elamukooperatiivi liikme osamaksule 27 105 krooni EK-s Masti, millest 21 684 krooni (s.o. 80 %) loeti ühisvaraks, ja muule varale summas 350 krooni - kokku ühisvara 22 034 krooni. A. Mülleri omandiõigust tunnistati varale maksumusega 17 885 krooni. J. Jürissonilt otsustati välja mõista enamsaadud vara arvel 4 149 krooni A. Mülleri kasuks. Linnakohus leidis, et vara jagamisel ei saa lähtuda kooperatiivkorteri tegelikust väärtusest 73 184 krooni, vaid osamaksu suurusest 27 105 krooni. Osamaksust 20 % oli J. Jürissoni lahusvara ja 80 % poolte ühisvara, s.o. 21 684 krooni, mis kuulus poolte vahel jagamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1996. a. otsusega muudeti linnakohtu otsust ja tunnistati J. Jürissoni omandiõigust osamaksule EK-s Masti, lugedes sellest ühisvara maksumuseks 42 959 krooni. Kohus tunnistas A. Mülleri omandiõigust kogu ülejäänud ühisvarale maksumusega 18 235 krooni ja mõistis J. Jürissonilt välja rahalise kompensatsiooni 12 362 krooni A. Mülleri kasuks. Apellatsioonikohus leidis, et vaidlusalusest osamaksust on ühisvaraks 58,7 %. Vastavalt AÕS §-le 29 lg 2 on asja väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind. Ekspertarvamuse kohaselt on korteri maksumuseks 73 184 krooni, millest ühisvara osa on 42 959 krooni. Kohus leidis, et kooperatiivi osamaksu suuruse määramisel tuleb lähtuda korteri faktilisest väärtusest. Kassatsioonkaebuses palus J. Jürisson apellatsioonikohtu otsust muuta ja A. Müllerilt välja mõista 1 117 krooni enamsaadud vara arvel J. Jürissoni kasuks. Kaebust põhjendas J. Jürisson sellega, et ühisvara jagamisel ei saa lähtuda korteri turuhinnast, vaid osaku väärtusest, mis EK Masti tõendi järgi on 27 105 krooni, sellest ühisvara on 16 000 krooni. Kuna kohus tunnistas A. Mülleri omaks ühisvara maksumusega 16 000 krooni, siis tuleb a. Jürissonilt välja mõista 1 117 krooni. Kohtuotsus osas, millega J. Jürissonilt mõisteti välja 12 362 krooni, tuleb tühistada. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis A. Müller, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Korteri hinnaks, mida kasutab J. Jürisson ja mille üle vaidlus käib, on korteri tegelik väärtus, aga mitte bilansiline maksumus.