3-2-1-3-97
Tartus 6. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Vernik, pankrotihalduri esindaja vandeadvokaat A.-H. Raigi ning RE Tallinna Sadam ja Vabariigi Valitsuse esindaja vandeadvokaat J. Raidla osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. jaanuaril 1997. a. RAS-I Ookean pankrotihalduri Aivar Leismanni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1996. a. määruse hagi tagamise osaliseks tühistamises RAS Ookean pankrotihalduri hagis RE Tallinna Sadam ja Vabariigi Valitsuse vastu Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1992. a. määruse nr. 2 "Tallinna Merekalasadama üleandmise kohta" kehtetuks tunnistamiseks ja varade tagasivõitmiseks pankrotimenetluses. RAS-i Ookean pankrotihalduri poolt Tallinna Linnakohtule RE Tallinna Sadam ja Vabariigi Valitsuse vastu esitatud hagis nõuti Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1992. a. määruse nr. 2 "Tallinna Merekalasadama üleandmise kohta" kehtetuks tunnistamist ja RE Tallinna Sadam kohustamist tagastama pankrotivõlgnikule RAS Ookean vara, mis oli RE-le Tallinna Sadam nimetatud määruse alusel üle antud. Muude hagi tagamise abinõude hulgas paluti keelata RE-l Tallinna Sadam, Teede- ja Sideministeeriumil ning Tallinna Linnavalitsusel toimingud, mis on suunatud RE-le Tallinna Sadam Kopli sadama territooriumil üleantud hoonete ja rajatiste aluse ning teenindusmaa jätmisele riigi omandisse. Tallinna Linnakohtu 12. juuni 1996. a. hagi tagamise määrusega keelati RE-l Tallinna Sadam, Vabariigi Valitsusel ja Tallinna Linnavalitsusel kõik toimingud, mis on suunatud Kopli sadama territooriumil asuvate hoonete ja rajatiste aluse ja teenindusmaa jätmisele Eesti Vabariigi omandisse. Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud. Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1996. a. määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu 12. juuni 1996. a. määrus hagi tagamise abinõuna eeltoodud keelu rakendamise osas ja vastav taotlus jäeti rahuldamata. Apellatsioonikohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus küllaldaselt põhjendamata keelanud toimingud, mis on suunatud Kopli sadama territooriumil asuvate hoonete ja rajatiste aluse maa ja teenindusmaa jätmisele riigi omandisse. Selline keeld on ka sisult arusaamatu, kuna vaidlusalune maa on ka praegu riigi omandis ja ei selgu, milliseid toiminguid sellega võib ja peab tegema. Samuti on kohus hagi tagamisel väljunud hageja taotluse raamidest: hageja ei taotlenud keelu kehtestamist Vabariigi Valitsuse tegevuse suhtes. Samuti leiti, et kohus pole kaalunud, kas kõik hageja nõuded kuuluvad läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras ja vajavad hagi tagamist. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja uue määrusega jätta Tallinna Linnakohtu määrus muutmata. Kaebuses leitakse, et vaidlusaluse keelu rakendamine tuleneb materiaalõiguse normidest, mis reguleerivad maa riigi omandisse jätmisel tekkivaid suhteid. Vaidlusaluse maa jätmisel riigi omandisse muutuvad tagasivõidetavad ehitised maatüki oluliseks osaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) § 13 lg.1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 16
kohaselt ning nende käive vallasasjana pole enam võimalik. Hagi tagamise abinõu eesmärgiks oli tagasivõidetava vara säilitamine vallasasjana, kuna kinnisasja tagasivõitmiseks pankrotivarasse puudub alus. Samuti leitakse, et kuna Vabariigi Valitsus on tsiviilasjas protsessiosaline ja kõrgemalseisev organ Teede- ja Sideministeeriumi suhtes, siis oli kohus õigustatud rakendama ka keeldu Vabariigi Valitsuse suhtes. Sel asjaolul pole aga sisulist tähtsust hagi tagamise põhjendatuse ja seaduslikkuse lahendamisel. Vastustaja RE Tallinna Sadam esindaja palub erikaebuse rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et riigile kuuluva maa jätmine riigi omandisse ei takista Kopli sadama vara võimalikku tagasivõitmist ja pankrotimenetluses realiseerimist. Ehitiste tagasivõitmisel pankrotivarasse ja realiseerimisel on AÕS RakS § 15 alusel ehitiste omanikul õigus nõuda enda kasuks hoonestusõiguse seadmist. Vaidlusalune hagi tagamise abinõu on suunatud soodsate tingimuste loomisele tagasivõidetava vara müügiks pankrotimenetluses. Vara realiseerimine pankrotimenetluses ei ole antud asjas kohtuotsuse täitmise sisuks. Kohtuotsuse täitmise sisuks selles asjas on vara tagasivõitmine pankrotivarasse. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamiseks kohaldatud keeld on sisult arusaamatu, kuna vaidlusalune maa on ka praegu riigi omandis ja ei selgu, milliseid toiminguid sellega võib või peab tegema. Pankrotimenetluses tagasivõidetavaks varaks on antud juhul ehitised kui vallasasjad. Seega hagi tagamise eesmärgiks on nende ehitiste säilitamine vallasasjana. Äriseadustiku §-s 507 lg 2 on sätestatud, et enne käesoleva seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida pole ettevõtjana sätestatud selles seadustikus, kohaldatakse nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut. Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a. määrusega nr. 140 kinnitatud Eesti Vabariigi Riigiettevõtte põhimääruse p. 3 kohaselt on riigiettevõte juriidiline isik, ta valdab, kasutab ja käsutab talle antud Eesti Vabariigi omandit seadusandluses ettenähtud ja ettevõtte põhikirjas kindlaksmääratud piires. Seega RE-le Tallinna Sadam üleläinud vaidlusaluste ehitiste omanikuks on riik. Ehitise kui vallasasja õiguslikku saatust maareformi perioodil reguleeritakse AÕS RakS-s. Selle seaduse §-i 13 lg 1 kuni 6. juunini 1996. a. kehtinud redaktsiooni kohaselt muutus riigile kuuluv ehitis maatüki oluliseks osaks maa riigi omandisse jätmise otsuse jõustumisega. Sama sätte 7. juunil 1996. a. jõustunud redaktsiooni kohaselt muutub riigi omandisse jäetud maal asuv riigile kuuluv ehitis maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega. Seega riigi omandisse jäetud maa registreerimisega riigi maakatastris muutuvad sellel maal asuvad riigile kuuluvad ehitised maa oluliseks osaks. AÕS § 15 lg 2 kohaselt asi ja tema olulised osad ei või olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ei sätestata, et pärast ehitiste muutumist riigile kuuluva maa oluliseks osaks saaks neid ehitisi vallasasjana maatükist eraldada. Seega pärast vaidlusaluste ehitiste muutumist maatüki oluliseks osaks pole võimalik nende tagasivõitmine pankrotivarasse vallasasjana. Ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal reguleeris maa riigi omandisse jätmise korda Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1995. a. määrusega nr. 94 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise kord" (edaspidi "kord"). Käesoleval ajal reguleerib seda Vabariigi Valitsuse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.