3-2-2-1-97
MÄÄRUS
Tartus 6. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, avaldaja L. Leissoni ja P. Pregeli seadusjärgse esindaja U. Pregeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
27.jaanuaril 1997. a. Lea Leissoni teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. septembri 1994. a. otsuse Lea Leissoni hagis Pedro Pregeli vastu testamendi tühistamise ning pärandvara nõudes. Lea Leissoni isa Arnold Leisson suri oma viimases elukohas Rapla maakonnas Kehtna vallas Käbikülas 22. jaanuaril 1992. a. Temast jäi pärandvarana majavaldus Kehtnas Käbikülas. A. Leisson pärandas majavalduse 30. detsembril 1987. a. koostatud testamendiga alaealisele Pedro Pregelile.
10.septembril 1992. a. Rapla Maakohtule esitatud hagis palus Lea Leisson testamendi kehtetuks tunnistada ning tunnistada tema omandiõigust elamule Käbikülas. Hagi kohaselt oli hageja isa saanud sõjas haavata, mistõttu olid tal psüühika kõrvalekalded koos iseloomu muutumisega ning oli alust arvata, et ta oli testamendi koostamise ajal niisuguses seisundis, kus ta ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Maakohus jättis 30. detsembri 1993. a. otsusega L. Leissoni hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et A. Leisson oli testamendi tegemise ajal teovõimetu või seisundis, kus ta ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on kohtu järeldused kooskõlas postuumse kohtuekspertiisi ekspertide arvamusega A. Leissoni otsusevõimelisusest testamendi koostamise ajal. Teistmisavalduses palus L. Leisson ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Uueks olulise tähtsusega asjaoluks peab avaldja seda, et alates 1980. aastast hakkas tema isa veelgi rohkem tarvitama alkoholi. Kuna see asjaolu ei olnud temale varem teada, siis ei olnud võimalik ekspertidele esitada vastavaid küsimusi. Kolleegiumi istungil palus L. Leisson teistmisavalduse rahuldada. P. Pregeli seadusjärgne esindaja U. Pregel leidis, et teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute oluliste asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinudki olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Uusi asjaolusid teistmisavalduses esitatud ei ole. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise postuumse ekspertiisi akti kohaselt oli ekspertiisi teostamisel ekspertide kasutuses ka maakohtu toimik. Rapla Maakohtu 30. detsembri 1993. a. kohtuistungi protokollist nähtuvalt väitis hageja oma seletustes kohtule, et tema isa tarvitas palju alkoholi. Seega oli mainitud asjaolu teada nii kohtule kui ka ekspertidele. Juhindudes TsKS § 348, 354, kolleegium