3-2-1-13-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, AS-i Kiviter esindaja vandeadvokaat R. Lausi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. jaanuaril 1997. a. AS-i Suvi pankrotihalduri Indrek Uudekülli esindaja Martin Napa kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1996. a. otsuse AS-i Suvi pankrotihalduri hagis RAS-i Kiviter vastu viivise 4 104 139 krooni saamiseks. Riiklik Aktsiaselts Kiviter (varem Tootmiskoondis Põlevkivikeemia), Firma Narova ja Eraturismifirma Proba asutasid Aktsiaseltsi Suvi, mis registreeriti ettevõtteregistris 1. aprillil 1992. a. Asutamislepingu kohaselt pidi RAS Kiviter tegema lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi sissemakseid aktsiakapitali 200000 USA dollarit. 1. veebruaril 1993. a. oli sissemaksu võlg 83 000 USA dollarit. 3. aprillil 1995. a. kuulutati välja AS-i Suvi pankrot. Kohtla-Järve Linnakohtule 3. juulil 1995. a. esitatud hagis palus pankrotihaldur RAS-lt Kiviter välja mõista tähtaegselt tasumata summalt viivise, mis alates 1. veebruarist 1993. a. kuni 4. jaanuarini 1996. a. oli 6 481 618 krooni TsK §-de 193, 222, 231 ja aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 alusel. Kostja RAS Kiviter vaidles hagile vastu põhjusel, et AS-i Suvi asutamisleping on tühine, kuna RAS-i Kiviter peadirektoril ei olnud volitusi AS-i Suvi asutamiseks ja tühisest lepingust tulenevate kohustuste täitmist ei saa nõuda. Pealegi on viivise nõue aegunud. Linnakohtu 9. jaanuari 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on AS-i Suvi vara (sealhulgas varalised õigused) pankrotivara. Aktsiaseltsi liikmete vastutus aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest on piiratud nende omanduses olevate aktsiate nominaalväärtusega. AS Kiviter oli tasunud aktsiate eest 11 7000 dollarit, tasumata oli 83 000 dollarit ja viivise nõue üle kuue miljoni krooni ületab võlausaldajate nõuete summa (2,4 miljonit krooni) mitmekordselt ega ole kooskõlas pankroti mõistega, sest pankrot on võlgniku maksejõuetus. Viru Ringkonnakohtu 23. septembri 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Lisaks linnakohtu otsuse motiividele põhjendas ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmist sellega, et asutamislepinguga ei tekkinud poolte vahel õigusi ja kohustusi, millega kaasneks vastutus hiljem registreeritud aktsiaseltsi ees. AS-i Suvi põhikiri ei sisalda sätteid viivise tasumiseks. Asutamislepingu p. 3.8 kohaselt on aktsiate eest tasumise kord ja tähtaeg kindlaks määratud asutamislepingu lisas nr. 1 p-s 3.1. Sellist lisa kohtule esitatud ei ole. Esitatud graafikus ei ole viidet asutamislepingule ega lisa p-le 3.1. AS-i Suvi juhatuse koosoleku 4. novembri 1994. a. otsusega heideti RAS Kiviter AS-i Suvi asutajaliikmete hulgast välja ja talle kuulunud aktsiate ostuõigus anti osaühingule Safran. Kassatsioonkaebuses palus AS-i Suvi pankrotihaldur ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kohtud on tuvastanud, et RAS Kiviter oli AS-i Suvi aktsionär. Aktsionäriks saab asutamislepingu alusel. Aktsionär vastutab maksetega hilinemise eest ja peab maksma viivist aktsiaseltsi põhimääruse p. 24
alusel. Pankrotis on AS Suvi, ta on võlgnik ja tema vara on pankrotivara. AÕS § 30 lg. 1 kohaselt on varaks asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. AS-il Suvi on õigus viivist nõuda, sest see on pankrotivara. See ei ole vara tagasinõudmine PankrS § 52 mõttes. Kohtuotsuses on segamini aetud aktsiaseltsi ja aktsionäri kohustused. Hagi on suunatud aktsionäri vastu, kes ei täitnud oma kohustusi, aga mitte AS-i Suvi vastu tema kohustuste mittetäitmise tõttu. Need on kaks erinevat kohustust. Apellatsioonikohus eiras aktsiaseltsi põhimäärust, kui leidis, et asutamislepinguga ei tekkinud poolte vahel õigusi ja kohustusi. Asutamislepingujärgne lisa on dokumendina kohtutoimikus ja sellel on osapoolte allkirjad, mis kinnitavad võetud kohustusi. Pankrotihaldur leidis, et AS-i Suvi asutamisleping on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990. a. määrusega nr. 254 ning 6. juuli 1990. a. määrusega nr. 142, millega sätestati riigi omanduses olevate ettevõtete aktsionäriks astumise põhimõtted. Asutamislepinguga ei eiratud määrusi, mistõttu ei ole õige AS-i Kiviter väide, et asutamisleping on kehtetu selle sõlmimise momendist. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis RAS-i Kiviter esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kassatsioonkaebuses esitatud nõude sisuliseks rahuldamiseks puudub alus, kuna nõude aluseks olev tehing on kehtetu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti 1991. a. otsuse täitmise abinõude kohta, sai Tootmiskoondis Põlevkivikeemia Eesti Vabariigi riigiettevõtte õigusliku staatuse Majandusministeeriumi haldusalas. Sama määruse p-s 4 kehtestati, et kõik vabariigi ministeeriumide haldusesse ülevõetud ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kelle vara ei ole võetud rendile, saavad kuni uutele ettevõtlusvormidele üleminekuni Eesti Vabariigi riigiettevõtte õigusliku staatuse. Erandina ei moodustata neis riigiettevõtteis haldusnõukogu. Nimetatud ettevõtete vara käsutamise küsimused tuleb nende ettevõtete juhtidel kuni uutele ettevõtlusvormidele üleminekuni eelnevalt kooskõlastada haldajaks oleva ministeeriumi poolt määratud esindajatega, kellel on haldusnõukogu volitused. Vastavalt riigiettevõtte põhimääruse p-le 10 on haldusnõukogu riigiettevõtte kõrgeim organ. Nimetatud määruse p-s 13.5 sätestatakse riigiettevõtte haldusnõukogu volitused, mille kohaselt haldusnõukogu otsustab pikaajaliste laenude võtmise, esinduste ja filiaalide asutamise ja investeeringute paigutamise teistesse ettevõtetesse. Seega ei olnud TK Põlevkivikeemia peadirektoril volitusi asutamislepingu sõlmimiseks, tehing oli vastuolus juriidilise isiku eesmärkidega ja kehtetu sõlmimise momendil TsK §-de 51, 53 ja 66 järgi. Asutajad ei teinud praktiliselt rahalisi sissemakseid ja ei andnud vara üle aktsiakapitali. Keegi ei kontrollinud ASi Suvi finantstegevust, revisjonikomisjon jäi valimata ja põhikiri kinnitamata. Hageja ei ole esitanud vajalikke tõendeid nõude suuruse määratlemiseks. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Aktsiaseltsi põhimääruse p-s 5 sätestatakse aktsiaseltsi vastutus oma kohustuste täitmise eest ja p-s 24 aktsionäri kohustuse tasuda aktsiate maksumus vastavalt asutamislepingule. Hagi oli esitatud aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 alusel. Linnakohus juhindus vaidluse lahendamisel aktsiaseltsi põhimääruse p-st 5. Ringkonnakohus jättis sellele hinnangu andmata, mistõttu jäi ringkonnakohtul
tähele panemata, et käesoleva vaidluse sisuks ei olnud mitte AS-i Suvi kohustused võlausaldajate ees, vaid RAS-i Kiviter kui aktsionäri kohustused AS-i Suvi ees seoses aktsiate eest tasumisega ja juhindumine aktsiaseltsi põhimääruse p-st 5 oli ebaõige. Aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 kohaselt, kui aktsionär hilineb sissemaksega aktsiate eest, siis on ta kohustatud maksma viivist vastavalt asutamislepingule. Ringkonnakohtu seisukoht, et asutamislepingust sellist kohustust tekkida ei saa, ei ole kooskõlas aktsiaseltsi põhimäärusega ega AS-i Suvi asutamislepinguga. Iseasi, kas viivise nõue oli aegunud ja kui ei olnud, siis mis ajani viivist nõuda oleks saanud. Ringkonnakohus nentis fakti, et RAS Kiviter heideti AS-st Suvi välja 4. novembril 1994. a., kuid kohus jättis ütlemata, mis sellest järeldub. TsKS § 232 lg. 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Teiste tõendite hulgas on tõendiks ka poolte seletused (TsKS § 87). Linna- ega ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks jäeti igasuguse tähelepanuta RAS-i Kiviter peamine vastuväide hagile, s.o. seletused asutamislepingu kehtetusest. Kostja viitas seejuures vastavale Vabariigi Valitsuse määrusele riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele, EV Ülemnõukogu otsusele omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta ja TK Põlevkivikeemia põhikirjale. Kuna ringkonnakohus ei andnud olulistele seletustele ja õigusaktidele juriidilist hinnangut, siis ei vasta otsus TsKS § 232 lg. 4 nõuetele ja see on otsuse tühistamise aluseks. Asja uuel arutamisel tuleb kõigepealt kostja eeltoodud seletustele hinnang anda ning vastavalt sellele otsustada, kas asutamisleping oli tühine või mitte ja alles seejärel saab otsustada, kas hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele või mitte. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 tsiviilkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1996. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamisekssamale apellatsioonikohtule. Tagastada AS-i Suvi pankrotihaldurile Indrek Uudeküllile kautsjon 5005 (viis tuhat viis) krooni, mis oli tasutud 25. oktoobril 1996. a. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.