3-2-1-9-97
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. jaanuaril 1997. a. AS Holm kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 1996. a. otsuse AS GPZ-Baltic hagis AS Holm vastu viivise 206 330 krooni nõudes. AS GPZ-Baltic hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Holm 15. detsembril 1994. a. laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 121 000 krooni ja tselluliidi aparaadi maksumusega 98 500 krooni. Kostja kohustus laenu ja tselluliidiaparaadi maksumuse tagastama
15.veebruariks 1995. a. ning tasuma igakuiselt intresse 5%. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus viivise ja intressid tasuma hiljemalt
20.maiks 1995. a. Selle kohustuse täitis kostja osaliselt, tagastades laenu ja intressid, kuid jättes tasumata viivise. Seisuga 20. mai 1995. a. oli tasumata viivis 206 330 krooni ja hageja palus TsK § 272 kohaselt selle kostjalt välja mõista. Kohtuistungil vähendas hageja esindaja viivise nõuet ja palus kostjalt välja mõista 184 740 krooni. Kostja hagiga ei nõustunud. Lääne Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja viivise 184 740 krooni ja riigilõivu. Kohus leidis, et 15. detsembril 1994. a. sõlmitud laenulepinguga on pooled vormistanud 11. oktoobril 1994. a. hageja poolt kostjale ülekantud rahalise laenu ja tselluliidiaparaadi üleandmise. TsK § 272 ei keela laenulepingu sõlmimist peale raha ja vara üleandmist laenusaajale, leping loetakse sõlmituks raha ja asjade üleandmise momendist. Kostja on laenu saamist tunnistanud aktiga 10. mail 1995. a., samuti lepingu täitmisega, mida kinnitavad kohtule esitatud tõendid. Lenulepingu p. 5 kohaselt kohustus kostja lepingu täitmisega viivitamisel tasuma viivist. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja AS-i Holm apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohustus kostja 15. detsembril 1994. a. koostatud laenulepingu järgi tasuma laenusummalt intressi ja viivist. Sama kinnitab ka 10. mai 1995. a. akt. Viivise nõue ei ole seadusega vastuolus, kui pooled selles kokku leppisid. Ka ei nähtu asjast, et kohus oleks rikkunud protsessiõigusnorme, mis tingiksid otsuse tühistamise. Kassatsioonkaebuses palub AS Holm tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud protsessiõiguse ja materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus on tõendeid ühekülgselt hinnanud ning pole võtnud seisukohta 15. detsembril 1994. a. sõlmitud laenulepingu rahatuse kohta, kuigi apellandi esindajad sellele korduvalt viitasid. Ka on kaheldav, kas nimetatud lepingut saab tervikuna pidada laenulepinguks. Kuna ei esimese astme kohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud kelle oma on tselluliidiaparaat, jäeti kohaldamata TsÜS § 66 lg 4, mille kohaselt tühist tehingut ei pea täitma ja selle mittetäitmise eest ei saa viivist nõuda. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kohtuotsuse muutmata.